/nginx/o/2013/06/18/1840312t1h6fbc.jpg)
Riigikeele eesti peredes õpetamise programmid on üldjuhul mõeldud kodakondsuseta või kolmandate riikide kodakondsusega lastele. Narva humanitaargümnaasiumi direktori Nadežda Tšerkašina (pildil) sõnul pole see nõue aga alati põhjendatud.
Riigikeele eesti peredes õpetamise programmid on üldjuhul mõeldud kodakondsuseta või kolmandate riikide kodakondsusega lastele. Narva humanitaargümnaasiumi direktori Nadežda Tšerkašina (pildil) sõnul pole see nõue aga alati põhjendatud.
«Muidugi võidavad kodakondsuseta lapsed neist projektidest, olles teel Eesti kodakondsuse saamise poole,» sõnab Tšerkašina. «Siiski arvan, et ka Eesti kodanikest laste jaoks oleks niisugune keelekümblus vajalik nende eesti keele oskuse parandamisel. Keeleprojektid «Veeda vaheaeg Võrumaal» on meie laste hulgas väga populaarsed, loodan, et neis saavad osaleda ka Eesti kodanikud.»