/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2010/03/24/336805t1hc2d6.jpg)
Riigikogu opositsioonierakonnad ei ole otsustanud, kas asuda hääletuste ja vaheaegadega venitama palju eriarvamusi tekitanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu arutamist.
Opositsioon pole ööistungi korraldamist otsustanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna fraktsiooni juhtiv Kadri Simson ütles Postimehele, et riigikogu liikmed ei ole veel saanud tutvuda homme teisele lugemisele jõudva eelnõu tekstiga, mida on kultuurikomisjon põhjalikult muutnud. Siiski on tema sõnul juba teada, et komisjon on sisuliselt arvestanud ka mitmeid Keskerakonna esitatud muudatusi. Eelnõu teise lugemise materjalid tehakse ametlikult kättesaadavaks täna õhtul.
«Loeme mõttega eelnõu muudetud teksti ja otsustame homsel fraktsiooni koosolekul oma edasise strateegia,» lausus Simson, kelle sõnul on saadikutel võimalus esitada enne täiskogu istungi algust lisaküsimusi ka infotunnis esinevale haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor ütles Postimehele, et sotsiaaldemokraadid otsustavad oma edasised sammud samuti homsel fraktsiooni koosolekul.
Võimuliit on aga juba arvestanud võimalusega, et kolmapäevasel ja neljapäevasel korralisel istungil ei pruugita jõuda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu teist lugemist lõpetada. Seetõttu on koalitsioonierakondade ettepanekul neljapäeva õhtuks kokku kutsutud kaks täiendavat istungit, mille päevakorras on kooliseaduse ja veel viie eelnõu teine ja kolmas lugemine.
Viimati pidas parlament ööistungeid eelmise aasta lõpus, kui elektriaktsiisi alandamist nõudnud Keskerakond venitas küsimuste esitamise, sõnavõttude, hääletuste ja vaheaegadega riigikogu tööd. Novembris ja detsembri alguses toimus riigikogus kolm peaaegu ööpäeva kestnud istungit, lisaks venisid öötundidesse võimuliidu ettepanekul kokku kutsutud lisaistungid, mis kestsid vastavalt 17 ja 12 tundi.
Ööistungite abiga püstitas riigikogu ka sügiseste istungite tööajarekordi. Kui mullu esimesel poolaastal pidas riigikogu 73 istungit kogukestusega 173 tundi, siis sügisistungjärgul toimunud istungid kestsid kokku rekordilised 228 tundi. Varem pole parlament sügisistungjärkudel nii palju töötunde teinud.