Kooliraha arutlustuum on ebavõrdsus

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Foto: Heiki Rebane/BNS

Kui hariduse rahastamise asjus valitsus ja riigikogu enne jaani või varasügisel kokkuleppele ei jõua, võib hea poliitiline tahe tekkida oktoobris pärast kohalike omavalitsuste valimisi.

Pärast nädalavahetuse öötööd võivad haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud hinge tõmmata, kuigi kokkulepet rahandusministeeriumiga koolide rahastamismudeli muutmiseks eile valitsuses ega riigikogus ei sündinud.

«Valitsus soovitas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) enne riigikogu suvepausi vastu võtta, sest enamuses PGSist on kokkulepe olemas,» ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

«Meil on nii vähe jäänud kokkuleppeni, et tahaks enne, kui suur suvi tuleb, et saaksime rahandusministeeriumiga öelda: meil on kokkulepe olemas, ja siis sügisel saaks rahulikult, lähtudes ka eelarvest, rahastamise seaduseparandused ja rahastamismääruse vastu võtta,» lausus haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Mille üle siis kaks ministeeriumi ja riigikogu kultuurikomisjon vaidlevad? Põhimõtete üle, kuidas edaspidi koolidele haridusraha riigi poolt jagada.

Ligi tõdes, et kuni koolide uue rahastamismudeli üle arutamiseni oli rahandusministeerium kooliseaduste parandamisega päri. Rahandusministeerium näeb haridusministeeriumi muudatusettepanekutes ohtu, et kohalikke omavalitsusi ei kohelda võrdselt. Haridusministeerium omalt poolt näeb, et kohtlemine pole õiglane olnud ka praegu: suurtele linna- ja väikestele maakoolidele ei ole raha lõpuni õiglaselt jagatud.

«Paljudele optimaalse täitumuse ja koolivõrguga omavalitsustele ei jätkuks piisavalt vahendeid õpetaja palga maksmiseks ning samal ajal oleks teine osa omavalitsusi üle makstud,» vahendas rahandusministeeriumi pressiosakond oma ministeeriumi seisukohta.

Haridusministeerium tõi omalt poolt näite, kuidas kahe põhikooliga vald soovis kaks kooli üheks, kahe koolimajaga põhikooliks teha, kuid oleks praeguse rahastamiskorra alusel kaotanud kolmandiku senisest rahast, kuigi õpilasi oleks olnud samapalju. «Rahastamismudel ei tohi takistada vallal iseotsustamist,» ütles haridusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Argo Kerb.

Aaviksoo nimetas, et praegu kehtib haridusraha jagamisel rahandusministeeriumi loodud keeruline mudel, kuid haridusministeerium tahab nüüd jõuda mudelini, mis lähtub haridusministeeriumist.

Erinevad rehkendusalused

Aaviksoo ei eitanud, et rahastamistingimuste muutmisel on oht, et keegi saab rohkem ja keegi vähem. Ta lisas, et kokku on juba lepitud, et hoolimata sellest, milline mudel lõpuks valitakse ja määrusesse kirjutatakse, ei tohi ükski kohalik omavalitsus kaotada rohkem kui viis protsenti praegu riigilt saadavast rahast.

«Meie eesmärgipüstitus – hariduseelarve tõhusus, sealhulgas raha leidmine palgatõusudeks – on ühesugune, aga lahendus peab oma nime väärima,» kinnitas Ligi kahe ministeeriumi ühisosa. «Oleme kokku leppimises kokku leppinud ja vaatenurk on kõvasti lähenenud. KOVidele ei tohi jääda võimalusi paberitööga endale riiklikult tagatavaid lisakulusid tekitada, aga arvestada tuleb sedagi, et keskmised parameetrid ei ole ühtviisi rakendatavad,» tõdes Ligi. Ta tõi näiteks vallad, kus on mitu asulat või kus on kahe õppekeelega klassid.

«Praegu on rahastamismudeli objektiks üks kool või üks klass – rehkendatakse, kui palju ühe klassi pidamiseks raha kulub. Meie pakume, et objektiks oleks kohalik omavalitsus,» nimetas Aaviksoo ühte kahest alles jäänud põhimõttelise vaidluse kohast. «Kui vallas on sada või tuhat last, siis vastavalt sellele numbrile anname neile raha. Rahandusministeerium tahaks detailsemat mudelit.»

Näiteks ollakse kokku leppimas, et aluseks võetakse asustuspiirkonnad. Aaviksoo sõnul on klaar, kuidas seda rakendada kahe keskuse ja kahe kooliga vallas. «Aga kuidas teha Tallinnas vahet – kas Lasnamäe ja Nõmme on eri asustuspiirkonnad või mitte?» arutles haridusminister.

Praeguses rahastusmudelis arvestab rahandusministeerium erinevalt ka kooliastmeid – algkoolis arvestatakse vähem kulusid kui põhikooli lõpus. Rahandusministeerium soovib, et see arvestamine säiliks.

«See on teine alles jäänud vaidlusobjekt – me teame, et erinevas astmes kulub erinevalt, aga meie ütleme, et võiks võtta keskmise järgi,» selgitas Aaviksoo. «Siis nad ütlevad, et väiksed saavad sel juhul rohkem ja suuremad vähem raha, aga meie ütleme, et nii me tahamegi, sest siis oleksid kodulähedased põhikoolid rohkem kaitstud,» rääkis haridusminister. Ta kinnitas samas, et neis vaidlustes on võimalik veel enne jaani kokkuleppele jõuda.

Samal ajal kui valitsus otsustas, et kooliseaduse rahastamisparagrahv jääb ootele, aga ülejäänud seadusemuudatused võivad riigikogus suurde saali minna, otsustas riigikogu juhatus, et kooliseaduste muutmiseks tulebki riigikogu 20. juunil täiendavale istungile.

«Kõik, kes selle aasta 1. septembril kooliteed alustavad, teavad, mis valikuid on neil võimalik või kohustuslik teha riigieksamite puhul, millised valikud on gümnaasiumi lõpetamisel, et võetakse ära kolme gümnaasiumi õppesuuna nõue – koolikorralduse pool on klaar,» ütles riigikogu kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta (IRL).

Seaduseparandused suurendavad koolijuhtide õigusi, muudavad õpetajate staatust – kaovad õpetaja-metoodiku ja vanemõpetaja astmed. Riigieksam  loetaks sooritatuks senise 20 hindepalli asemel vaid ühe palliga, täpsustataks rahvusvahelise õppe korraldust Eestis.

Aaviksoo sõnul on kokku lepitud koolide tugispetsialistide osas. Riigikogu saali läheb vastuvõtmiseks riigi kohustus laiendada õppenõustamiskeskuste kaudu psühholoogide, logopeedide jt tugispetsialistide kättesaadavust ka kõige väiksemates maakoolides. Kokku on lepitud ka, kes peab maksma tugispetsialistide palga.

Rahastamise mudel

«Põhimõtteline poliitiline hoiak on, et kohalike omavalitsuste seisukoht on nii tugev, et püüame seda arvesse võtta ja ütleme, et riik võtab endale kohustuse, mida tal praegu pole,» selgitas Aaviksoo. Ehk siis haridusministeerium on pakkunud, et tugispetsialistide palgarahaks annaks riik konkreetse protsendi õpetaja palgarahast. «Peame selleks raha leidma,» lausus minister.

 «Lootsime, et ka rahastamise mudel saab valmis, aga nüüd on riigikogu heas mõttes sundviskes: õppekorralduslikud küsimused teeme seaduseparandustes loodetavasti ära ja koolid saavad oma ettevalmistusi uueks kooliaastaks teha, aga rahastamise mudeliga teeme suvel tööd ja tuleme sügisel esimese asjana selle juurde tagasi,» ütles Pakosta.

Kindlust, et rahastamisparagrahv koos rahastamismudeli valitsusmäärusega varasügisel heaks kiidetakse, võivad kahandada oktoobri keskel toimuvad kohalike omavalitsuste valimised. Kuigi Aaviksoo hoiab praegu kiivalt saladuses rahastamismudelite variante, peab ta valitud variandi koos rahastamismäärusega hiljemalt varasügisel välja käima. Siis aga hakkavad kõik koolijuhid ja kohalikud omavalitsejad arvutama oma koolide numbreid, mis võib kohalike valimiste tuules tormi esile kutsuda. Aga nagu ütles üks ametnik lootusrikkalt: oktoobri lõpuks võib

ootamatult poliitiline tahe uuesti tekkida ning ka hariduse uus rahastamiskord võib ikka uuest aastast kehtima hakata.