/nginx/o/2013/05/31/1796034t1h8f0f.jpg)
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper tegeles eelmisel aastal 394 pöördumisega, millest 69 olid kaebused diskrimineerimise kohta. Võrdõiguslikkuse voliniku poole pöörduvad järjest sagedamini mehed.
Aastaaruanne: võrdõiguslikkuse voliniku jutule tuleb järjest enam mehi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Volinik sai 2012. aastal 69 diskrimineerimiskaebust ja 26 selgitustaotlust võrdse kohtlemise kohta, selgub tema aastaaruandest. Võrreldes aasta varasemaga on pöördumiste arv 36 võrra kasvanud.
Kirjalikult esitatud selgitustaotlustest ja kaebustest sugude võrdse kohtlemise küsimuses tuli enamik ehk 34 meestelt ja 20 naistelt. Neli selgitust küsisid asutused. Valdkonniti oli enim selgitustaotlusi reklaami ja meedia kohta (19), töö kohta (16) ja teenuste ja kaupade kättesaadavuse kohta (8).
69st diskrimineerimiskaebusest tuvastati diskrimineerimine 11 juhul, 15 juhul puudus volinikul pädevus asja uurida. Neljas asjas, kus kannatanu pöördus abi saamiseks voliniku poole, sai kannatanu diskrimineerimisega tekitatud kahju eest ka rahalise hüvitise.
2012. aasta suurimad diskrimineerimiskaasused olid põhjustatud sellest, et tööandja asetas lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötaja ebasoodsamasse olukorda seoses lapsehoolduspuhkusel viibimisega. See ilmnes kolmel viisil: esimesel juhul ei soovinud tööandja lapsehoolduspuhkuselt naasjat tagasi tööle võtta ning töötaja koondatakse; teisel juhul tööandja survestab töötajat võtma madalama kategooria ametikohta ja kolmandal juhul tööandja sisuliselt nõuab, et tööle naasnud lapsevanem tõestaks end töötajana uuesti.
Uuring: inimesed pole võrdõiguslikkuse volinikust teadlikud
2012. aasta lõpus TNS Emori tehtud küsitluse järgi teavad võrdõigusvoliniku olemasolust pooled elanikest. Keskmisest vähem on volinikust kuulnud noored vanuses 15-24 aastat, muust rahvusest ning madalama haridustasemega inimesed.
Üksnes 8 protsenti küsitletutest pöörduksid ebavõrdse kohtlemise korral abi saamiseks voliniku poole. Sellise probleemiga pöörduksid inimesed kõige enam politsei (13 protsenti) poole, mis näitab, et inimeste arusaam õiguskaitsevõimalustest ebavõrdse kohtlemise korral on ebaselge.
Volinik tahab aktiivsemalt inimeste abistamisse sekkuda
Volinik Mari-Liis Sepper kirjutab aastaaruandes, et seab tänavu keerulisemates diskrimineerimisasjades eesmärgiks võtta kannatanu esindamine vaidluses enda peale. Vahendeid on ka selleks, et palgata kannatanule kohtus esindamiseks advokaat.
Voliniku eelmise aasta eelarve oli 60 786 eurot, tänavu on see peaaegu sama ehk 63 351 eurot. Lisaks panustab riik 15-protsendilise kaasfinantseeringuga Norra finantsmehhanismist rahastatud tegevustes. Sel aastal on Norra Kuningriigi finantsmehhanismist voliniku kantseleile ette nähtud lisaks 249 549 eurot.