/nginx/o/2013/06/17/1835902t1h03a0.jpg)
Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi doktorant Marit Mõistlik-Tamm kaitseb täna doktoritööd, milles uuris muusikaõpetuse potentsiaali olla eluaegse muusikaharrastuse alustala.
Doktoritöö: traditsiooniline muusikaõpetus ei pruugi olla teismelistele piisav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Traditsiooniline lähenemine muusikaõpetusele, mis Eesti kontekstis on pikalt toetunud laulmisele, eelkõige koorilaulule ja noodiõpetusele, ei pruugi olla piisav kõigi õpilaste jaoks, eriti teismeeas,» sõnas Marit Mõistlik-Tamm.
Doktoritöös «Teraapilisest lähenemisest muusikaõpetuses: muusikatund kui heaolu ja elukestva muusikaharrastuse allikas» kasutatud lähenemine oli interdistsiplinaarne, ühendades muusikaõpetuse pedagoogilis-didaktilise ning muusikateraapilise vaatenurga muusikale. Selline lähenemine muusikale on Eesti teadusmaastikul esmakordne.
Doktoritöö peaeesmärk oli esitada sünnipärast musikaalsust toetav teoreetiline mudel teraapilisest lähenemisest muusikaõpetuses, mis toetub ühelt poolt teoreetilistele allikatele ning teisalt autori poolt läbi viidud kahele uurimusele 19-28-aastate üliõpilaste ning 13-14-aastate õpilaste hulgas. Antud mudelile toetuval muusikaõpetusel on potentsiaal toetada õpilaste heaolu ja kaasasündinud musikaalsuse avaldumist muusikatunnis (olevik) ning elukestvat tegelemist muusikaharrastusega (olevik ja tulevik).
Teraapiline lähenemine muusikaõpetuses toetub arusaamale, et iga inimene on musikaalne ning et sellele kõigis inimestes olevale eeldusele toetudes on muusikaõpetajal kanda oluline roll – muusikatunni kaudu soodustada õpilaste elukestvat muusikaga tegelemist, mis annab indiviidile võimaluse suurendada enda emotsionaalset heaolu muusika ja musitseerimise kaudu kogu elukaare ulatuses.
«On oluline mõista, et muusikaga tegelemise positiivne mõju toimub ainult sel juhul, kui tegevus ise ning kogemus sellest on nauditav ja rahuldust pakkuv - seos, mis praktiliselt puudus läbiviidud uuringus õpilastega,» sõnas Mõistlik-Tamm.
Töös esitatakse mudel kokkuvõtvalt ning kajastatud said selle vajalikkus ning olulisus käesolevas haridussituatsioonis. Uudseks momendiks antud mudeli juures oli püüd suunata muusikaõpetajat mõtlema ja tegutsema selliselt, et muusikatunnis õpitut ja kogetut saaks elukestvalt rakendada heaolu loomiseks iga õpilane. «Teisisõnu, muusikatunnist kaasa saadav musikaalsuse positiivne või negatiivne kinnitus õpetaja poolt mõjutab olulisel määral isiku muusikalist käitumist täiskasvanueas,» lisas Mõistlik-Tamm.
Doktoritöö tulemustele toetudes on autor astunud sammu praktiliste lahenduste poole, avades mullu oktoobris Tallinna Rahvaülikoolis kursuse «Klaverimäng kõigile», mis pakub individuaaltundide kaudu täiskasvanutele võimalust (taas)avastada enda jaoks personaalset ja sotsiaalset arengut ning heaolu toetav musitseerimine klaveril.