Nostalgiline Rock Summer 25 – igati korralik nädalavahetus

25 aasta eest oli Summeril publikut mitu korda rohkem, kuid pühapäeval Ivo Linna esinemise ajal lehvitati uhkelt Eesti lippe. Foto: Karli Sauli

Rock Summer 25 – mis see pidi siis olema, kas rahvusromantiline nostalgiafestival või tänapäevane ja aktiivselt noorsugu kõnetav ning südameid sütitav muusikaelamus? Jüri Makarov ütles, et ega rahva maitse järgi polegi mõtet festivaliprogrammi teha. Huvitav, kelle maitse järgi siis veel? Pigem jäigi mulje, et korraldajad tegid festivali iseendale.

Omal ajal saatis Rock Summerit hüsteeriline edu, kuna see tähistas vabanemist ja uusi tuuli, see tõi koju kätte selle, mida seni olid vaid väljavalitud Soome TVst näinud. Tänapäeva Youtube’i põlvkonnale lähenedes ei piisa enam sellest, et viidata aegadele, mis kunagi olid. Neid aegu võib iga kell Youtube’iski meenutada. Sellegipoolest oli kokku aetud palju andekaid muusikuid, kes pakkusid ilusaid hetki. Elav muusika jääb alati eriliseks, selle vastu ei saa isegi Youtube.

Taavi Peterson ja Üdi tegi festivali avapaugu Rohelisel laval, kuhu oli hoolimata varasest kellaajast kogunenud juba tubli kogus rahvast. See oli hea kontsert ja veendusin jälle, et Tibet Ocean on parim ingliskeelne lugu, mis viimasel ajal Eestis kirjutatud. Pärast Taavit astus Rohelisel laval üles eestimaine tume elektroonikaprojekt Sinine.