Vau, arhiiv muutub üha digitaalsemaks

Võimalus lugeda arhivaale internetist on senise mikrofilmilugemissaali uurijatest tühjendanud, tõdevad ajalooarhiivi juht Indrek Kuuben ja kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna. Foto: Alo Lõhmus

Rahvusarhiivi digitaal­se uurimissaali VAU kasutajad naudivad internetiajastu mugavusi, kuid annavad arhiiviallikatele ka olulise lisaväärtuse, vormides neist vabalt töödeldavaid andmebaase ja tekste.

See väike uurimissaal Tartus asuva ajalooarhiivi teisel korrusel sobib hästi illustreerima tormilisi muutusi, mida tehnoloogia areng arhiivinduses kaasa on toonud. Perekonnaloo uurimise allikad olid uurijatele pikki aastakümneid kättesaadavad mikrofilmidel, mida sai lugeda üksnes spetsiaal­sete lugemisaparaatide abil.

Veel mõne aasta eest kulutas arhiiv kümneid tuhandeid kroone, et sisustada mikrofilmide lugemiseks omaette saal. Seal töötas 15 aparaati ja ikkagi pidid uurijad lugemisvõimalust järjekorras ootama.

Praegu on see saal tühi, arhiiv korraldab ruumis koolitusi ja seminare. Mikrofilme ei loe enam keegi, sest peaaegu kõik tähtsamad perekonnaloo allikad on nüüd ööpäev läbi ligipääsetavad internetis.

Jutt käib Rahvusarhiivi virtuaalsest uurimissaalist VAU (www.ra.ee/vau), mis koondab kõiki seniseid elektroonilisi arhiivividinaid: säilikute otsimist võimaldavat infosüsteemi, arhiiviregistrit, andmebaase ja digitaliseeritud arhiiviallikaid endid ühes nende kasutamisõpetustega.

Lisaks on VAUs mitmeid uusi võimalusi, mis kohati ületavad isegi päris uurimissaalis töötava ajaloolase instrumentaariumi. Näiteks saab iga uurija VAUs hõlpsasti välja salvestada otselinke dokumentidele või nende fragmentidele.

Teiseks on võimalik koos kaasuurijatega allikate üle foorumis mõtteid vahendada ja süstematiseerida allikaid oma käega koostatud andmebaasideks, mida tohib samuti muuta avalikult kasutatavaks. Kõigest mõne kuu jooksul on kasutajad loonud 24 andmebaasi erinevate Eesti paikkondade hingeloendite ja sünnimeetrikate materjalide põhjal.

Iga niisugune andmebaas hõlbustab uute uurijate tööd olulisel määral. Dokumentide massiivi uuesti läbitöötamise asemel tuleb andmebaasi sisestada vaid huvipakkuv nimi ning kui sellele leidub baasis vasteid, siis juhatavad lingid uurija juba edasi digitaalsete originaaldokumentideni.

Ajalooarhiivi direktor Indrek Kuuben annab mõista, et sarnaselt paljude teiste online-keskkondadega kujuneb ka VAU üheks väärtuseks just kasutajate endi loodud sisu. Ehk võtavad kasutajad ühel hetkel nõuks näiteks kirikuraamatute täieliku ümbertoksimise internetti – sel juhul ei pea suguvõsauurijad end enam vaevama failides tuhnimisega.

Kui aastail 2004–2008 kogusid Rahvusarhiivi uurimissaalid kokku 90 000 külastajat, siis ainuüksi tänavu on elektroonilisi allikaid vaatamas käinud 70 000 inimest.