Reformierakond koguneb arutama pettuseskandaali

Tallinnas tuleb laupäeva keskpäeval erakorraliselt kokku Reformierakonna volikogu, et teha kokkuvõtteid hääletuspettuse skandaalist ja arutada edasisi samme.

Volikogu esimehe Kristen Michali sõnul avab homse koosoleku pettusejuhtumeid uurinud töörühma juht Väino Linde, kes teeb kokkuvõtte töögrupi tegevusest.

«Viis inimest on pettusi korda saates ohvriks toonud kõik need 71 inimest, kelle identiteeti kuritarvitati, 1494 hääletajat, kes hääletasid ausalt, erakonna, kes oli oma süsteemi rajanud teadmises, et üksteist usaldatakse ja üksteise usaldust ei kuritarvitata, ning samamoodi ka erakonna toetajad ja valijad,» ütles ta Postimehele.

Michali sõnul järgnevad ülevaatele valdkonna spetsialistide ettekanded, kus pakutakse välja mõtteid, kuidas muuta erakonna sisehääletussüsteemi ründekindlamaks. «Paratamatult on üks idee ka see, mis mõnevõrra annab kasutajamugavuses järele, aga turvatase tõuseb, et edaspidi saavad siseveebi hääletused olema ID-kaardi ja mobiil-ID põhised,» ütles ta.

Neid vihjeid ikka on õhus olnud, kas maksab nii palju seda kõike tähelepanu alla seada ja kõigest sellest rääkida.

Teise plokina arutab volikogu skandaali käigus tõstatunud õiguslikke küsimusi. Michal tõi näiteks küsimuse, kas erakonna liige peab tasuma liikmemaksu ning kas liikmemaksu tasumine saab olla juhatuse valimise või juhatusse kandideerimise eelduseks. Samuti toimub tema sõnul koosolekul arutelu, milliseid järeldusi tuleks pettuseskandaalist teha.

Michal hinnangul on erakond reageerinud juhtunule erakordselt kiiresti ja süüdlased välja selgitanud. «Teine asi, mille eest tuleb tunnustust avaldada, on ka see, et midagi ei ole kinni mätsitud. Kaudselt võib öelda, et neid vihjeid ikka on õhus olnud, kas maksab nii palju seda kõike tähelepanu alla seada ja kõigest sellest rääkida,» lausus ta, pidades kiiret reageeringut ja selge hoiaku võtmist tähtsaks.

Samuti nõustus Michal erakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipi seisukohaga, et isegi, kui muudatusi skandaali järel ei tehtaks, ei prooviks keegi selliseid pettusi enam korraldada. «See, kuidas erakonna sees on see käitumine üheselt hukka mõistetud, näitab üsna selgelt, et kui on üksteise usaldusel ja toetamisel põhinev maailmavaateline ühing, siis seal üksteise altvedamine on väga taunitav tegevus,» ütles ta.

Volikogul võetakse Michali sõnul arutelu alla ka näiteks Tallinna piirkonnaorganisatsiooni ettepanek moodustada erakonna juurde töörühm, mis vaataks läbi põhikirjaga seotud küsimused ja teeks vajadusel ettepanekuid, kuidas vabasektorit puudutavaid seadusi muuta.

Küsimusele võimaliku uue üldkogu korraldamise kohta vastas Michal, et ei saa volikogu esimehena ette hinnanguid anda. «Arvan, et eeskätt ongi kõigi huvides sisuline ja lugupidav debatt,» märkis ta ja lisas, et igaüks on saanud seni oma mõtteid avaldada ja nendest koorub ka volikogu seisukoht.

Reformierakonna juhatus heitis eelmisel kolmapäeval maine kahjustamise pärast parteist välja aastaid Lääne-Viru maakonnaorganisatsiooni juhtinud eurosaadik Kristiina Ojulandi, kes aukohtu hinnangul organiseeris petuskeemi Lääne-Virumaal. Sisevalimistel häältega manipuleerimise üles tunnistanud Lääne-Viru arendusjuht Taimi Samblik astus parteist välja omal soovil vahetult enne juhatuse kogunemist.

Pettustega seostati ka Lääne-Viru maavanemat Einar Vallbaumi, kuid tema väljaheitmist ei pidanud aukohus vajalikuks. Reedel teatas Vallbaum, et on otsustanud siiski erakonnast lahkuda.

Partei sisevalimispettusi uuriv töörühm tuvastas 39 hääletuspettuse juhtumit Lääne-Viru, 24 Viljandi ja kaheksa Võru maakonnas. Eelmise nädala lõpus astusid erakonnast välja ka Võrumaa ja Viljandimaa arendusjuht, kes samuti tunnistasid üles häältega manipuleerimise.