Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Martti Puukko: reis «metsikusse itta»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Martti Puukko
Martti Puukko Foto: SCANPIX

Eestlaste juttudest jääb kergelt selline mulje, et kui lähed Narva, siis saad seal peksa, sind röövitakse, sind torgatakse AIDSiga nakatatud narkosüstlaga ja lõpuks tapetakse ära. «Minu kogemuse järgi on kõige suurem risk Narvas hoopis see, et sured igavusse,» ütles meie reisijuht Pekka Linnainen ja lisas: «Arvatavasti on Eestis turistide jaoks kõige ohtlikum Tallinna Viru tänav. Narva on suurte võimaluste linn ning kui kunagi lepitakse kokku viisavabadus Eesti ja Venemaa vahel, siis võimalused mitmekordistuvad.»

Olen koos kümne teise Soome ajakirjanikuga pressireisil Ida-Virumaal. Mõned meist on vägagi kogenud Eestis-käijad, teised vähem. Üks meist on varem ainult ühe korra Eestis käinud – ta oli siis ainult neli tundi Tallinnas ja kirjutas loo aafrikapärasest restoranist. Mõned oskavad eesti keelt, mõned mitte. Mina ise olen esimest korda Ida-Eestis. Tallinna ja Lääne-Eestit tunnen üsna hästi, aga siin tundun endale täieliku turistina. Näeme muu hulgas mõisahooneid ja põlevkivimuuseumi.

«Sillamäe – värskete meretuulte linn» on nagu linn teisest maailmast. Tuleb meelde Poola kirjaniku Slawomir Mrožeki 1961. aasta avaldatud raamat «Ucieczka na południe» («Põgenemine lõunasse»). Mrožek kirjeldab metafooride abil sotsialismi absurdsust: linna olid ehitatud kõrged vabrikukorstnad, aga vabrikute ehitamine oli ära ununenud.

Tagasi üles