Kaitseminister Urmas Reinsalu, Memento Tallinna ühenduse esimees Leo Õispuu ja Eesti Sõjamuuseumi teadusdirektor Toomas Hiio avasid täna mälestustahvli sõjaeelsetele kaitseministritele, kes pea kõik hukkusid Nõukogude repressioonide tagajärjel.
Kaitseministeeriumi seinal avati mälestustahvel sõjaeelsetele ministritele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna kaitseministeeriumi seinal avatud mälestustahvlil on ära toodud kõikide aastatel 1918 kuni 1940 Eesti Vabariigis sõja- või kaitseministri ametit pidanud meeste nimed koos nende sünni- ja surmaaegade ning -kohtadega.
Kaitseminister ütles mälestustahvli avamisel, et oma ajaloo mäletamine ja sellest õppimine on Eesti jaoks eluliselt tarvilik. «Meie ülesanne on mäletada oma rahva minevikku ja ehitada meie riigi turvalist tulevikku. Me peame andma oma panuse selleks, et Teise maailmasõja õudused ei korduks ning Eesti iseseisvus kestaks,» ütles Reinsalu.
Sõjamuuseumi teadusdirektor Toomas Hiio tõi oma sõnavõtus välja, et Nõukogude Liidu kõrgem juhtkond oli NKVD-le teinud Eestis ülesandeks Eesti eliidi hävitamise. «Mehed, keda me selle tahvliga mälestame, olid osa Eesti riigi ja rahva eliidist ning nende hävitamine oli osa selle ülesande täitmisest,» lausus Hiio.
Mälestustahvli õnnistasid sisse Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere ja Kaitseliidu peakaplan major Aivar Sarapik.
Aastatel 1918 kuni 1940 täitsid Eesti sõja- ja kaitseministri kohuseid kokku 15 erinevat poliitikut ja sõjaväelast, kellest vaid Oskar Amberg suri vaba inimesena Saksamaal emigratsioonis. Otto-August Strandmann läks 1941. aasta veebruaris vabasurma pärast NKVD saadetud ülekuulamiskutset. Ülejäänud endised ministrid arreteeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt peamiselt 1940. ja 1941. aastal.
Kindralmajor Aleksander Tõnisson, Ado Anderkopp ja Oskar Köster hukati 1941. aasta suvel Tallinna vanglas. 1942. aastal hukati kindralleitnant Nikolai Reek ja August Kerem Nõukogude vangilaagris, kindralmajor Ants Kurvitsa tappis kaasvang.
Kindralleitnant Paul-Adolf Lill, kindralmajor Jaan Soots, kindralmajor Andres Larka, Ants Piip ja Mihkel Juhkam surid Nõukogude vangistuses 1942. aastal ning August Johannes Hanko 1952. aastal. Konstantin Päts suri 1956. aastal Buraševo psühhiaatriahaiglas.