Populaarseim filmiteema on teine maailmasõda

Lapsest peale on Kuusalus elav režissöör Rasmus Merivoo soovinud vändata filmiks Olimar Kallase tuntud koomiksid: ulmekirjanik Ulmiku, insener Nooniuse, rätsep Kraapsu ja teiste Kiviküla kangelaste seiklused. «See noir’ilik maailm on seda väärt – täis seiklust ja põnevust, aga ilma vägivallata,» põhjendab Merivoo, kelle kontosse kuulub ka lastefilm «Buratino». Nüüd on ta oma unistuse realiseerimise poole astunud väikese, aga tubli sammu. Filmiidee on üks 17 visandist, mis jäi sõelale Eesti riigi 100. sünnipäeva puhul korraldatud filmiideede konkursil. Konkursi tulemusena peaks 2017. ja 2018. aastal ekraanile jõudma kuni seitse pikka filmi, mida riik ka finantseerib – kinnitamata andmetel koguni 10–11 miljoni euroga. Foto: Kristin Kalamees

Koguni kolmandik 152 ideest, mis esitati Eesti riigi 100. sünnipäeva puhul korraldatavale filmiideede konkursile, käsitles ajalugu – sellest omakorda kaks kolmandikku ehk rohkem kui 30 eestlaste saatust Teises maailmasõjas.

«Võib küll väita, et see oli kõige populaarsem teema,» kinnitas ka žürii esimees Karlo Funk.

17 väljavalitust esindab ajalooliste filmide kategooriat seitse. Näiteks tahaks Hannes Lintrop vändata filmiks lugu sellest, kuidas kapo uurib Läänemaa küüditaja süüd. Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo soovivad teha filmi aga kahest 30-aastasest naisest, kes toovad Siberist tagasi vagunitäie eesti lapsi.