Õpetaja võiks direktorit usaldada

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo viib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse parandused sügisel riigikogu ette. Foto: Peeter Langovits

Eesti koolielu korraldust kohati põhimõtteliselt muutvad kümned parandused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kerkisid ühtäkki avalikkuse ette, kui Mart Laar oli küsinud, kas see valitsus ikka peab püsima. Kus on valitsuses ebakõla? Käepärast oli võtta parasjagu riigikogu kultuurikomisjonis vaieldav parandatud kooliseadus. Ootamatult ilmnes, et nii valitsejail kui ka opositsionääridel on parandatud kooliseadusest kohe väga erinevad arusaamad, kuigi parandusi on ette valmistatud ja vaetud juba mitu kuud.

Poliitikute väljaütlemistest paistab, et kõigil on hirmus mure koolide tugispetsialistide pärast. Kes nende töö eest maksma peab – kas riik või kohalik omavalitsus? Kuigi sadade miljonite eurode haridusraha sees moodustab psühholoogide, eripedagoogide, logopeedide ja sotsiaalpedagoogide palk pisikese osa, pakub teema poliitikuile suurepärase võimaluse valimiste eel tõestada, kui raevukalt nad kohaliku võimu õiguste eest võitlevad.

Püüdsime IRLi kuuluva haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksooga rääkida põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste sisust – sellest, mille üle riigikogu otsustama peab. Aaviksoo tõdes, et suuresti just tugispetsialistide palgaraha vaidluse pärast ei jõua riigikogu seaduseparandusi jaaniks vastu võtta.