Katrin Broks, Martin Lee Müller: tsirkust ja leiba!?

Narva jões 7. juunil surnud Medi oli india elevant, kes toodi Saksamaalt tsirkusetuurile. Medi ei olnud hea tervise juures. Tema lont oli osaliselt halvatud ja ta suutis vaevu jalgu tõsta. Arvatavasti sündinud 1966. aastal vabas looduses, toimetati Medi Euroopa tsirkuseareenidele, kus ta veetis oma elu – ketistatud, üksinda. Nelikümmend aastat.

Antiikajast alates on tsirkused olnud loomade üle domineerimise näitelava. Keiser Traianus korraldas sõjavõidu tähistamiseks 123 päeva kestnud mängud, mille käigus tapeti 11 000 looma. Poola kuningas demonstreeris 18. sajandil oma võimu talle kuuluva eratsirkuse loomade hävitamisega. Tänapäeva tsirkused esitlevad end heatahtlike ettevõtmistena, kus loomad lausa naudivad esinemist. Loomatsirkuse toimimise aluseks olev võimuelement ei ole aga kuhugi kadunud. See on varasemaga võrreldes üksnes varjatum.

Domineerimiseks tuleb loomas tekitada hirm inimese ees. Selleks lüüakse elevante igapäevaselt metallkonksuga kepiga kõrvade taha, lõua alla ja jalgadesse. Wageningi ülikooli 2008. aasta uurimuse kohaselt peetakse tsirkuseelevante keskmiselt 17 tundi päevas ketis, millest 10 tundi veedavad nad stereotüüpseid liigutusi tehes, nagu londi kõigutamine või keha küljelt-küljele kiigutamine. Need korduvad liigutused on märk, et loom on stressis, mida põhjustavad tegevusetus, ebanormaalne elukeskkond ja vaimse stimulatsiooni puudumine.