/nginx/o/2013/06/13/1827194t1h49cd.jpg)
Täna, 14. juunil on Eestis lipu- ja üleriigiline leinapäev, mil Eesti lipu heiskavad leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Täna heisatakse Eestis leinapäeva puhul lipud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lipu võivad heisata ka kõik teised.
Ööl vastu 14. juunit 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis. Samal ajal korraldati küüditamisoperatsioone ka Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes ja Moldavas. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tappis NKVD kokku umbes 6000 inimest Eestist.
Üleriigilisel leinapäeval toimub Tallinnas mälestustseremoonia ja –jumalateenistus. Lisaks korraldavad kodanikuühendused Vabaduse väljakul küüditamislugude kogumise kus jagatakse ka leinapäevaks loodud sümboliga rinnamärki – mustvalget Lootuse lille. Lootuse lillega rinnamärk sümboliseerib leina ja ohvrite mälestamist ning ühtlasi lootust ja meelekindlust, et sarnased teod enam iialgi ei kordu.
Üle Eesti toimuvad küüditatute mälestamisüritused veel Tartus, Rakveres, Hiiumaal, Keilas, Purtse Hiiemäel, Türil, Haapsalus ja Ristil, Viljandis, Saaremaal, Valgas ja Võrus.
Leinalipuna heisatakse lipud hiljemalt kell 8 ja langetatakse kell 22.
Leinalipp heisatakse lipumasti ilma musta lindita nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.