Ansip: uuel üldkogul tuleks valida Reformierakonnale uus esimees

Andrus Ansip Foto: Stanislav Moshkov / Den za Dnjom

Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et ei pea vajalikuks korraldada sisevalimispettuste tõttu kohe uut üldkogu, kuid kui see toimub, tuleks uue juhatuse kõrval valida ka tema asemele uus esimees.

Ansip ütles pressikonverentsil ajakirjanikele, et ei pea uute valimiste korraldamist vajalikuks ega otstarbekaks, kuid on seisukohal, et kui üldkogu toimub, tuleks seal lisaks juhatusele valida uuesti ka esimees. «Ma peaksin siiski nii juhatuse esimehe kui juhatuse liikmete valimist nii tihedalt seotuks, et kui juba, siis juba – siis tuleks valida ka uus juhatuse esimees,» lausus ta.

Ansip tuletas meelde, et on juba varem öelnud, et see on tema viimane peaministriks oleku periood ning mai lõpus toimunud üldkogu oli ka viimane, kus ta kandideeris Reformierakonna esimeheks. «Põhimõtteliselt sellega, mida ma öelnud olen, peaks arvestama ka siis, kui räägitakse uutest valimistest. Mingid tagajärjed sel lihtsal protseduuril on kindlasti,» märkis ta.

Ansip lisas, et kui ütles, et Tartus toimunud valimine oli tema jaoks viimane valimine erakonna esimeheks, ei pidanud ta muidugi silmas seda, et mõne meelest tuleks valimisprotseduuri nüüd korrata. «Aga sõna on antud, sõna tuleb pidada. Ma ei mõelnud seda nii, aga kui peaks selline valik tekkima, siis jah, ma enam ei kandideeriks,» lausus ta.

Sisehääletuspettustest rääkides avaldas peaminister veendumust, et isegi kui identifitseerimissüsteeme otsustataks mitte muuta, ei leiaks pettusi enam aset. «Õppetund on saadud, õppetund mitmele inimesele on olnud väga valus. Mitte ainult reformierakondlased, vaid ka kõigi teiste erakondade liikmed ilmselt on praeguseks teadvustanud endale, kuivõrd taunitav on võõra identiteedi väärkasutamine,» rääkis Ansip.

Reformierakonnas toimunud pettuste taga oli tema sõnul neli-viis inimest, mis tähendab, et tegu polnud üldise mustriga. Tema kinnitusel on praeguseks mitmete inimeste ütluste abil tuvastatud seegi, kellele väärkasutatud hääled anti. «See teadmine võimaldab meil öelda, et need äärmiselt taunitavad rikkumised ei mõjutanud olulisel määral valimistulemusi. Suuresti nad puudutasid isikut, kes praeguseks on erakonnast välja arvatud. Seega mina ei pea vajalikuks kohe uute valimiste korraldamist,» ütles ta.

Ansip tõmbas paralleeli spordivõistlustega, kus tema sõnul ei pea teised võistlejad valestardi tegijate, eksijate ja äpardujate tõttu lõpmatuseni uusi starte kaasa tegema. «Praegusel juhul ma ei pea õigeks seda, et nelja või viie isiku tõttu peaksid ligi 1500 inimest, kes ausalt valimistel osalesid, kannatama. See pole õige, ei tohi anda eeskirjade vastu eksijatele, teadlikult neid eeskirju rikkujatele õigust ausate inimeste käitumist dikteerida,» põhjendas ta.

Ansipi seisukohale avaldas valitsuse pressikonverentsil toetust ka Reformierakonna juhatusse kuuluv justiitsminister Hanno Pevkur.

Reformierakonna sisevalimispettusi uuriv töörühm on seni tuvastanud 39 hääletuspettuse juhtumit Lääne-Viru, 24 Viljandi ja kaheksa Võru maakonnas, kokku on seega manipuleeritud 4,75 protsendiga tänavustel sisevalimistel antud häältest. Töörühm koostab oma tegevusest lõppraporti, mida arutab laupäeval erakorraliselt kogunev Reformierakonna volikogu.