Uue kooliseaduse rahaline pool on selgusetu

Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht / Montaaž

Kired haridussüsteemi suurte muudatuste ümber on võimuliidus suuremad, kui esmapilgul paistab. Tuleb välja, et rahandusministeerium ja haridusministeerium pole seni suutnud omavahel asju lihtsalt läbi rääkida ja on selgusetu, milline on muudatuste rakendudes riigi ning milline omavalitsuste rahaline roll.

Nagu kirjeldas üks kultuurikomisjoni liige: «Kõik on pilla-palla!» Lisaks valitsusesisesele (ehk kahe võimuerakonna vahelisele) pingele on senine asjaajamine rahaküsimustes tekitanud nördimust omavalitsustes, kes on saatnud pöördumisi nii riigikogu kultuurikomisjoni kui ka haridusministeeriumisse. Või nagu kirjeldas teine komisjoni liige: «Rahastamise temaatikas on haridusministeerium ja minister Jaak Aaviksoo omavalitsusliitudega laupkokkupõrkes!» Aaviksoo ütleb, et omavalitsused on haridusraha ei-tea-kuhu ära kulutanud, rahandusministeerium omalt poolt ütleb, et raha on läinud õigesse kohta, haridusse.

Viimastel päevadel seitsmetunniseid istungeid pidanud kultuurikomisjon on seda meelt, et vaidlusi tekitava põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest tuleb eraldada kaks peamist murekohta, et saaks tuleval nädalal ülejäänuga edasi minna.

Täna hommikul sama küsimuse arutamiseks erakorraliselt kogunevas valitsuskabinetis on ka riigikogu kultuurikomisjoni juht Urmas Klaas (Reformierakond), kes tunnistas, et tüli ja pingeid on. «Komisjoni juhina püüan ikka nii asju ajada, et kui hariduse rahastamine puudutab otseselt omavalitsusi kui koolipidajaid, siis siin peab ikka vastastikune mõistmine, vähemalt vastastikune lugupidamine säilima,» ütles Klaas.

Tal oli eile hommikul ka jutuajamine Aaviksooga, kellega ühiselt mõisteti, et õigem oleks seni kõige rohkem vaidlust tekitanud punktid muudatuskavast välja võtta ja muude teemadega edasi minna. «Tegelikult alustatigi valest otsas, sest rahastamisteema oleks pidanud kohe valitsuskabinetti viima,» leidis Klaas.

Seaduseelnõu kaheks jagamist toetab ka Keskerakond, kes on Toompeal rääkinud sellestki, et kui tullakse välja tervikpaketiga, siis pole välistatud ööistungid.

Rahastamise küsimuses tuleb kaasa palju vaidlust tekitanud põhimõtteline teema – kooli tugiteenuste korraldus. Klaasi sõnul on plaan luua maakondlikud tugikeskused väga õige ja hea, kuid seadus nõuab, et koolis oleks kohal kolme eriala tugispetsialistid: logopeed, sotsiaalpedagoog ja psühholoog. Riik on seni omavalitsustele tugiteenuseid osaliselt toetanud (Tartus näiteks nõuavad tugiteenused 800 000 eurot aastas, riik annab juurde 400 000) ja omavalitsused soovivad, et selline rahastamine vähemalt mingis osas jätkuks.

Siin loodab komisjon taas kompromisse, sest tugispetsialistid on samuti kooli osa nagu õpetajad ja nende roll muutub tänapäevases ühiskonnas iga päevaga suuremaks.

Kultuurikomisjon jätkas oma tööd eile õhtul ja kogunetakse tänagi, et vastuolu tekitavad punktid reformikavast välja tõsta ja vormistada need omaette eelnõudeks, mille juurde saab sügisel tagasi tulla.

Komisjonis leidub aga neidki, kes arvavad, et põhimõtteliselt ei oleks midagi hullu, kui kogu teema jääks riigikokku suvetööle. Selle plaani kriitikud ütlevad, et kui muu temaatika – riigieksamid, koolivaheajad, riigigümnaasiumide loomine üle Eesti – jääb toppama, siis ei tea sügisel lõpuklassi astuvad noored, millised riigieksamid neid tuleval kevadel ees ootavad. Need, kelle arvates tuleks kõik muudatused suvetööks jätta, ütlevad, et see jutt ei pea paika, kuna seadusega ei muudeta eksamite nimekirja, midagi ei tehta ka rangemaks, vaid peamine vahe seisneb selles, et riigieksamite tulemused ei ole enam gümnaasiumi lõpetamisel siduvad.

Haridusministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Mart Laidmets avaldas ERRi raadiointervjuus lootust, et riigikogu leiab siiski jõudu ja tahet ning seadusemuudatused võetakse vastu. Vastupidisel juhul on segadused hariduselus tema hinnangul garanteeritud. Ta leidis samas, et üldiselt on muudatuste suhtes konsensus olemas ning vaieldakse ainult detailide üle.