/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/06/02/188472t1h348d.jpg)
IRLi peaeesmärk on praegu negatiivne lisaeelarve ja töölepinguseaduse muudatused vastu võtta ning uued koalitsioonid nüüd päevakorral pole, väitis partei peasekretär Margus Tsahkna.
Tsahkna: uued koalitsioonid pole päevakorral
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«IRLi poolt vaadatuna on valitsuse põhiülesanne praegu riigieelarve eelnõu ja sellega seotud töölepinguseaduse muudatused vastu võtta, et viia riigieelarve kulud-tulud tasakaalu,» ütles Tsahkna Postimees.ee'le.
«Selleks on vaja riigikogus häälteenamust. Praegusel võimuliidul on 50 häält, tuleb otsida toetust parlamendist juurde. See toetus saab olla aktiivne ja passiivne.»
Tsahkna ei täpsustanud, kas loodetakse peaasjalikult roheliste või mõne teise partei toetusele, viidates, et eelnõu võiks toetada mitu erakonda. «Ma loodan seda, et parlamendis esindatud erakonnad saavad aru, kui tähtis otsus on riigieelarve tulude-kulude tasakaalu viimine,» ütles ta, lisades, et sellest sõltuvad inimeste palgad, kiirem kriisijärgne tõus ja töökohtade hulk.
«Ma arvan, et riigikogus peaks olema ikkagi nii palju jõudu, et toetust leida. See ei pea olema üks jõud. Mina arvan, et parlamendiliikmed on ka iseseisvalt võimelised mõtlema.»
Kommenteerides Rahvaliiduga koalitsiooni moodustamise nurjumist ning Rahvaliidu kriitikat Isamaa ja Res Publica Liidu aadressil, ei soovinud Tsahkna laskuda detailidesse. «Ma ei lähe väga spetsiifiliseks, ei lähe n-ö Lemberi stiiliga kaasa».
Tema sõnul käisid enne väga avatud suhtumisega läbirääkimised, kus olid kõik ideed laual.
Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember kirjutas nimelt oma blogis, et kolme partei läbirääkimised valitsusliidu moodustamiseks ajas lõhki IRL, mis «hakkas neile solgipange pähe valama».
Lember tõi välja ka selle, et Rahvaliit oli vastu mitmetele Laari välja pakutud ettepanekule, mida partei ei pidanud Eesti rahva suhtes õigeks. Näiteks pakkus Laar tema sõnul välja, et eelarve tasakaalu viimiseks tuleb langetada 1000 krooni võrra tulumaksuvaba miinimumi, teha kogu sotsiaalsektori kärbe 10 protsenti ja kaotada pensionäride täiendav tulumaksuvabastus.
«Kui vaadata ka nende väljaütlemisi, siis oli neil ainult küsimus, kuidas midagi välistada,» kommenteeris Tsahkna.
«Tänasel hetkel on Eesti riik selline, kus me ei tohi midagi välistada, vaid peame vaatama, mida on võimalik teha riigi tulude-kulude võimalikult paremasse seisu viimisega.»
Tema sõnul oli suhteliselt selge, et Rahvaliiduga kokku minnes oleks paremerakonnad olnud üsna varsti samas seisus kui sotsidega. «Oleks olnud väga raske langetada otsuseid, et riigieelarve tulusid-kulusid tasakaalus hoida.»
Tsahkna sõnul on IRLi-Reformierakonna ühisosa praegu leitud ning sündmuste arenedes - näiteks riigi maksutulude laekumisi jälgides - on võimalik seda edasi täiendada. «Ma arvan, et praegu on töötav valitsus. See pole mingi erandolukord, kui on vähemusvalitsus.»
Järgnevalt on Tsahkna sõnul plaanis IRLi ja Reformierakonna esindajate mahaistumine, kus tekkinud olukorda arutada, seejärel saab ka konkreetsematest sammudest rääkida.