Juhtkiri: kuidas hoida vabadust internetis

Foto: Urmas Nemvalts

Eelmise nädala lõpus sai avalikuks teave, et USA luureasutustel on suurte internetifirmade kaudu ligipääs inimeste kirjavahetusele ja muudele andmetele. Puhkenud skandaali keskmes on olemuslikult kodanike vabaduste tagamise ja turvalisuse eest seismise pingeväli.

President Ilves ütles eile rahvusringhäälingule antud intervjuus, et oleme taas küsimuse ees, kuidas leida tasakaal rahvusliku julgeoleku ja kodanike privaatsuse vahel. Ta sõnas: «Mulle näib, et praegu on pendel liikunud veebikasutajate osalt ühte serva, privaatsuse kahjuks. Ja ka Euroopa Liidu kodanike kahjuks.»

Me ei tea (veel) nn PRISMi programmist kuigi palju ning ilmselt pole Facebookis pildikesi jaganud Eesti inimestel põhjust paanikasse sattuda. Teisalt pole see ka kindlasti hetk, kus jagada rahustavaid sõnumeid stiilis «õige hõlma ei hakka keegi». Loomulikult on konkreetse inimese järele luuramiseks vaja motiivi ning on vähe tõenäoline, et USA eriteenistustel oleks tahtmist läbi töötada kõike seda, mida on enda kohta internetti riputanud näiteks mõni keskmine võrukas või saarlane ning mida nad omavahel on kirjutanud. Küsimus pole aga niivõrd konkreetsetes juhtumites, vaid on põhimõtteline.