Oravapartei sisevalimispettuse taustal oleks need sammud õiges suunas. Samas võiks arutleda ka veidi edasi: kas iga kord, kui kusagil aususest vajaka jääb, tuleb tingimata riiki appi hüüda?
Võtkem lähtepunktiks tees, et ühiskonnas tervikuna jääb aususest puudu, ilmnegu see siis parajasti erakonnas, linnavalitsuses või maatehingus. Kui valitseb aususe defitsiit, siis peab see asuma ühiskondlikul väärtusredelil kõrgel kohal. Kui inimesed ja organisatsioonid ei käitu teatud miinimumstandardite järgi, siis on ühiskonna toimimine tervikuna häiritud. Niisiis peaks aus asjaajamine üldiselt olema väärtuslik ja hinnatud hüve.