Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Esitraktorist Tauraite

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paberitega näitlejast sai paberitega põllumees, tulemuseks Tiina Tauraite monolavastus «Traktor».
Paberitega näitlejast sai paberitega põllumees, tulemuseks Tiina Tauraite monolavastus «Traktor». Foto: Küllike Rooväli

«Traktor» on lavastus, mis muutub iga etendusega, ta areneb, kohaneb, võiks öelda, et lausa täiustub. See, mida nägi publik Tallinnas Kultuurikatla aias, pole see lavastus, mida näeb rahvas Põlvas või Olustveres. Kui pealinnas pigem muheleti pinkidel, siis järgmistel etendustel Rakveres ja Ebaveres olid vaatajad juba pisarateni liigutatud. Tauraite isiklikul lool põhineva monotüki muudavadki terviklikuks publiku reaktsioonid ja traktoriroolis läbitud kilomeetrid.

Seega on tegelikult «Traktorit» vale hinnata esietenduse põhjal. Sest see lavastus vajab publikut, kes teab, mis on maamehe põli, ja suudab kaasa naerda ühe õblukese noore naise unistuse täitumisele. Eks kõla ju uskumatult, et tööga hõivatud ja preemiatega tunnustatud näitleja soovib lihtsalt heast peast õppida põllumeheks.

Miks ta seda tahtis ja kuidas sai Tauraite Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis hakkama traktori taha pöördadra haakimisega, seda ma siin ümber ei jutusta. Minge sarmikat Tauraitet ja tema traktorit vaatama ja te ei kahetse.

Tagasi üles