«Traktor» on lavastus, mis muutub iga etendusega, ta areneb, kohaneb, võiks öelda, et lausa täiustub. See, mida nägi publik Tallinnas Kultuurikatla aias, pole see lavastus, mida näeb rahvas Põlvas või Olustveres. Kui pealinnas pigem muheleti pinkidel, siis järgmistel etendustel Rakveres ja Ebaveres olid vaatajad juba pisarateni liigutatud. Tauraite isiklikul lool põhineva monotüki muudavadki terviklikuks publiku reaktsioonid ja traktoriroolis läbitud kilomeetrid.
Tellijale
Esitraktorist Tauraite
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seega on tegelikult «Traktorit» vale hinnata esietenduse põhjal. Sest see lavastus vajab publikut, kes teab, mis on maamehe põli, ja suudab kaasa naerda ühe õblukese noore naise unistuse täitumisele. Eks kõla ju uskumatult, et tööga hõivatud ja preemiatega tunnustatud näitleja soovib lihtsalt heast peast õppida põllumeheks.