Maalilisi meenutusi tühermaadelt

Linnaäärsed tühermaad, mahajäetud aiandid, hüljatud ehitusplatsid ehk Eesti maastikud Laura Põllu tõlgenduses Tallinna Kunstihoones. Foto: Peeter Sirge

Arvestades, kui palju on Eestis loodust võrreldes enamiku Euroopaga, on neid kunstnikke, keda huvitab maastik loomingu ainesena, meil suhteliselt vähe. Kuna kunstielu toimub reaalselt ikka pigem linnades, siis viibivad ka kunstnikud peamiselt linnas ja see keskkond on neile lähedasem.

Traditsiooniliselt on maalikunstnikud otsinud maastikest vorme ja värve, sest olgem ausad, loodusel on selles osas fantaasiat ja meisterlikkust piisavalt, et inimene sealt osa endale näpata saab. Romantismiajastul otsiti maastikust peale värviilu ka hingelist ülevust, kujutades suurejoonelisi, võimsaid loodusobjekte või mütoloogiliste ja ajalooliste sündmustega seotud paiku.