Jätkuvalt kõbusad ürgsisalikud

Sisalik tahab süüa – 20 aasta tagused saurused mõjuvad võimsa ja ohtlikuna ka tänapäeval. Foto: Forum Cinemas / Universal

Aasta 1993, 11. juuni, suvise popkornifilmi hooaja algus – Ühendriikide kinodesse jõuavad dinosaurused (või öelgem ikka eesti keeles, ürg- ehk hiidsisalikud). «Jurassic Park» oli hitt juba enne seda. Filmikompaniid võitlesid Mi­chael Crichtoni samanimelise romaani filmiõiguste pärast koguni kolm aastat varem, veel enne raamatu ilmumist.

Oli ka põhjust. Hitiennustusel oli alust küll ja kuidas veel: tulemuseks visuaal- ja heliefektide Oscarid, lisaks kuhjaga muid auhindu ning maailma läbi aegade edukaima linateose tiitel viieks aastaks, kuni sadamasse purjetas «Titanic».

Rahast ja kuldsetest kujukestest olulisemadki olid Industrial Light & Magicu loodud visuaalsed efektid, mis avasid tee mitme filmitegija visioonide ekraanile jõudmiseks, näidates seni võimatuks peetu võimalikkust.

Naelutab pilgu ekraanile

20 aastat hiljem on «Jurassic Park» värske 3D-kuuega kinodes tagasi, jõudes väikestelt ekraanidelt taas suurele – sinna, kus filmi erilisus torkab eksimatult silma ka kahe kümnendi jagu filmitööstuse arengut ja evolutsiooni hiljem. Televiisoriski on ju tegu hea filmiga, kuid piisab vaid avaminutitest suurel ekraanil, kui on selge, et just sinna ja soovitavalt ainult sinna need sisalikud sobivad.

Tõsi, aastal 2013 ei ole sauruste elluärkamine kinopubliku silme all enam selline ime kui 20 aasta eest, sest nii sauruseid kui muid, puhtalt arvutiga loodud olendeid lippab kino-, tele- ja muudelt ekraanidelt läbi iga päev, tund ja minut. Kuid isegi kui film on lausa kümneid kordi otsast otsani varem läbi vaadatud, haarab «Jurassic Park» eriti oma teises, trillerlikumas pooles vaataja täiesti oma võimusesse, pannes ta toolil nihelema ning ei jää palju puudu, et ka ehmatusest püsti hüppama.

3Ds või ilma, «Jurassic Park» viib vaataja vanusest hoolimata tagasi lapsepõlve, luues ka 20 aastat hiljem maailma, mida suuril silmil imestades endasse ahmida. Oled sa «Jurassicut» varem näinud või mitte, ka praegu naelutab film vaataja pilgu kuni lõputiitriteni kindlalt ekraanile ning selles taasloodud lapsepõlves tekib tahtmine hetketi tõesti piiluda seda närvekõdistavat lõbusõitu pigem turvaliselt diivani seljatoe tagant.

Klassikalise filmi 3Dks muundamine ei ole igal hetkel päris perfektselt õnnestunud. Just alguskaadrites paisatakse mõned niigi väga lähedalt filmitud kaadrid publikule näkku, jäädes napilt-napilt püsima piirile, kus ekraanilt nähtu muutuks arusaamatuks häguks. Kuid need on iluvead ning ka 3D-skeptikul ei ole palju üle nina kirtsutada. Pealegi, täiuslikkus on ju igavavõitu, konarused haaravad.

Kuigi «Jurassic Park» on uuendustetagi väga tugeva kohalolekuga film, lausa agressiivne, hoides vaatajat tugevalt ootusärevuses ning tulistades siis järjest välja ühe ehmatuse teise järel, ei lükka 3D seda agressiivsust üle võlli. 3Dga ei eputata, hoopis vastupidi – vaataja võib täiesti unustada, et siin on midagi uuendatud, ning selline peenelt tagasihoidlik meistritöö on just see (lisaks filmile endale mõistagi), mis «Jurassic Parki» ka tänapäeval rangelt soovitatavaks vaatamiseks muudab.

Neljas saurusefilm tulekul

3D-meistrid on olnud algmaterjaliga taktitundelised, samas kasutanud ära kõiki selle võimalusi. Viimaseid aga filmis, mis on täis nurgatagustest, juhtmesegadikest ning näilisest tühjusest välja hüppavaid sauruseid, mõistagi jagub.

Kui kahe kümnendi eest muutis «Jurassic Park» filmitegijate võimalusi ning publiku ootusi, siis uuendatud versioon võiks ehk teha sama 3D-kohendatud linateoste maailmas. «Jurassic Park» on kolmemõõtmeliseks justkui loodudki, ideaalne film digitaalseks ilulõikuseks, kuigi – mõjuv on see ka 2Ds. Praegugi.

Muide, «Jurassic Park 4», mis esialgsete plaanide järgi peaks kinodesse jõudma pea täpselt aasta pärast, filmitaksegi 3Ds. Iseasi, kas maksab sellest lummavat üllatushitti loota, sest efektide vahele peab mahtuma ka sisu, ning originaalses «Jurassicus» seda jagub. Kerget, meelelahutuslikku sisu, muidugi, aga piinlik ei hakka ning popkornikino täielikuks klassikuks ja suunanäitajaks võib filmi nimetada tänaselgi päeval.

Vaid silmapilguks (kaheks õhtuks) Eesti kinodesse maanduv sauruse-show väärib nägemist suurelt ekraanilt.

Film

«Jurassic Park 3D»

Universal Pictures, 1993/2013

Film linastub Tallinnas 11. ja 12. juunil ning Tartus ja Narvas 11. juunil, inglise keeles, ilma subtiitriteta