Arenev Rotermanni kvartal on Tallinna uus vanalinn

Tallinna südalinnas paiknev Rotermanni kvartal on aastate jooksul muutunud mahajäetud ajaloolisest tööstuskvartalist moodsaks urbanistlikuks linnaruumiks, mis pakub tööd enam kui 600 ning on koduks mitmele sajale inimesele.

Rotermanni kvartalit arendava ning Urmas Sõõrumaale kuuluva ettevõtte US Real Estate OÜ juhatuse liige Martin Ühtegi ja US Invest AS nõukogu liige Tõnis Sõõrumaa rääkisid Postimehele sellest, mis elu Rotermann täna elab ning kuhu on võetud kurss tuleviku mõttes.

Urbanistliku linnaruumi teke ajalooliselt olulisele kohale on kvartali arendajate sõnul unikaalne Tallinnale. Teist sellist teadupärast pole, kuigi sarnast potentsiaali näevad nii Sõõrumaa kui Ühtegi mitmelgi pealinna piirkonnal - näiteks Telliskivi loomelinnakul.

Vana tööstusrajooni hooned Rotermanni kvartalis on tõmmanud selga tänapäevase kuue. Selge see, et mitte veel päris kõik - arendustöödega on jõutud täpselt poole peale. Viie aasta pärast soovivad ala arendajad näha Rotermanni valmis linnaruumina. «Valmis» selles mõttes, et idee, millega alustati, katab tööde lõppedes kogu kvartali ning lubab sel terviklikult läbimõeldud ruumil muutuda üheks oluliseks linna tuiksooneks.

Ülemiste järve vanakest mehed ei karda ning ütlevad naljatades, et sellest jääb Rotermann kaugele ja puutumata. Tallinna valmimiseni on ju veel tükk-tükk maad…

Järgmine suurem ehituslik ajajärk kvartali maadel algab juba sel sügisel, kui kvartali keskele jääv Rukkiveski renoveeritakse ning ala Ahtri tänava veerde jääv muinsuskaitsealune korsten saab oma naabrusesse täiesti uue hoone. Edasi on plaanis vana elevaatorhoone totaalne uuenduskuur.

Kuidas sündis idee ühendada omapärane arhitektuur ja ajalooline linnaruum tänapäevaseks kvartaliks?

Martin: Eks idee on tulnud tellija ehk siis Urmas Sõõrumaa poolt. Tiimi, kes seda kvartali arenemist siin alustas ja ka arhitektide poolt, kes on detailplaneeringu koostamise juures olnud.

Tõnis: Pole sugugi saladus, et eks omajagu mängis rolli idee sündimisel ka välismaa ristamine ja erinevate linnaruumide nägemine. Hinge hakkas kitkuma see, kui paljudes Euroopa linnades on mereäärsed alad terviklikult arendatud. Tallinnas on samuti palju merejoont, aga millegipärast on kesklinn koondunud sellest kaugemale. Siingi tuleks merelähistele magusatele kvartalitele parim väljund leida.

Martin: Tallinnas pole palju ka uut modernset tänavakeskkonda - eks need mõtted kõik kokku idee alustaladeks saidki.

Tõnis: Rotermann on omamoodi uus vanalinn.

Martin: Just. Täpselt nagu vanalinna iga maja on omaette teos, on ka siin igal majal oma arhitekt ja erinevate stiilide ja nägemuste kaasamine on muutnud Rotermanni väga eripalgeliseks ja põnevaks ruumiks. Iga maja on nagu pusletükk tervikus, mis täiustab kooslust.

Kas arhitektide valik on toimunud juhuslikult või teie isiklikel eelistustel?

Martin: Juhustel on elus alati oma suur roll. Arhitektide valikul on teataval määral olnud ka taotluslike valikuid. Oleme proovinud leida alati kõige sobivama lahenduse. Selget eelistamist ei ole aga olnud, igat arendust siin vaatame eraldi. Iga hoone on omaette loo, ülesande ja eesmärgiga.

Tõnis: Lemmikarhitektide osas on raske kedagi otseselt välja tuua. Järgmisena valmiva maja näol võib öelda, et veel aasta tagasi ei teadnud me kindlalt, kes selle kavandab. Lõpptulemus sündis erinevate arhitektide nägemuste vaatlusel, mis ongi parim lahendus.

Tallinn ei pidavat kunagi valmis saama. Kuidas on lood Rotermanni kvartaliga?

Martin: Õnneks oleme Ülemistest piisavalt kaugel. Tahaks ikkagi viie aasta jooksul kvartali arendamisega valmis saada.

Tõnis: Pool arendustöödest on tehtud, teine pool ootab ees.

Kuidas mõjutab Rotermanni arenemist ümberkaudsete arenduste tempo ja kulg?

Tõnis: Raske on olla üksik saar, loomulikult oleks parem, kui need ümbritsevad alad ka samas tempos areneksid. Eks algul oli raskem, aga nüüd on hakanud ka teised kaasa tulema. Kui naabrid toimetaks rohkem, oleks see ka meile parem.

Sadama ala arenemine on see, millest täpsemalt räägime?

Martin: Aastas käib Tallinnas miljoneid turiste. On loomulik, et sadama ala, mis on üks Tallinna värav, vajab arendamist. Ka pealinna elaniku jaoks peaks jala käimise tee olema loogiline ja mugavalt kulgev, mitte ületama tühju graniitsillutisega välju. Meie ja meid ümbritsevate alade puhul on mängus mõlemapoolne huvi - kasulik nii naabritele kui meile. Iga uus asi, mis siia tekib, lisab kogu kooslusele palju juurde.

Mida tähendab Rotermanni kvartali jaoks Postimaja renoveerimistööde lõpp?

Martin: Kahtlemata on see positiivne. See meeldib nii meile, kui ka rahul peaksid olema ka nemad, et nende vahetus läheduses on korrastatud kvartal koos kaubatänava, restoranide, kohvikutega.

Millal võib Rotermanni kvartalis järgmisena ehitustöid näha?

Tõnis: Järgmisena läheb töösse Rukkiveskihoone. See paikneb Rotermanni kvartali keskel. Kokku tekib sinna 11 000 ruutmeetrit uut pinda. Ehitusaeg jääks tänavu sügisesse.

Martin: Tegu on kolmest hoonest koosneva kompleksiga, mida arendame tervikuna. Sellest umbes poole moodustavad korterid, teise poole kaubandus, bürood ja toitlustus. Elevaatori renoveerimise  käigus tekib Rotermanni platsilt läbimurre Elevaatorhoone alt Hobujaama tänavale. Nii moodustub mugav jalakäijate ala ja kvartal muutub ligipääsetavamaks.

Siia lähistele bussiparkla asemele kavandab Prisma kaubanduskeskuse rajamist. Mis te arvate - palju neid kaubanduspindu Tallinna kesklinna veel tarvis on?

Martin: See on mõistagi nõudluse ja pakkumise küsimus, aga nii kaua, kuniks on tarbijaid, saab meil selle üle ainult hea meel olla.

Tõnis: Tavalise inimesena tundub, et neid on tõesti kole palju, aga kui vaadata statistikat, siis naaberriikides on ühe inimese kohta kaubanduspindu keskmisest rohkem kui Eestis. Nii et ruumi peaks veel olema.

Uue vanalinna võrdlust kasutades võiks ju küsida, et kas Rotermann on turistilõks või on selle arendamisel ka kohalikule mõeldud?

Martin: Linn on kooslus ja loomulikult on ta suunatud eelkõige tallinlasele. Umbes pool Rotermanni kvartalist on korterid - et siin oleks hea elada. Need on keset linna, kus on väike müratase, boonuseks urbanistlik keskkond. Keskkond, millele võib rahuliku südamega vaadata ka 10, 30, 50 aasta pärast. Lisaks on siin palju büroopindu ja neid tuleb juurde.

Tõnis: Kortereid on siin ligi 150. Rotermanni kvartalis töötab igapäevaselt umbes 600 inimest.

Martin: Need numbrid kahekordistuvad lähiajal uue osa valmimisega. Aga vastates küsimusele, siis eelkõige on kvartal mõeldud kohalikule, samas on Tallinna läbivate turistide arv piisavalt suur ja meie asukoht piisavalt sõlmpunkti osa, et oleks rumal väliskülalisi vältida.

Ka Riias on teil samanimeline Rotermanni kvartal tekkimisel. Kuidas on lood sellega?

Martin: Riia kesklinnas on meil arenduskinnistu, kuhu on võimalik ehitada 80 000-90 000 ruutmeetrit uut pinda, mis üldmahu mõttes on isegi rohkem kui Tallinnas. Siiski, tänane fookus on ikkagi Tallinna Rotermanni kvartalil, aga lähiaastatel hakkame ka Riiasse fokusseerima. Kõik sõltub turunõudlusest. Riias on turg veel pisut õhuke. Väga suuremahulist arendust ei ole võib-olla päris õige aeg seal teha. Loodame, et lähiaastatel sealne olukord paraneb. Läti majanduslike näitajate paranemine annab aga kindlust.

Rotermanni kaubandus eristub selgelt mujal Tallinnas pakutavast. Sageli on seda nimetatud nišikohaks. Kuidas elasite üle majandussurutise?

Martin: Loomulikult majandussurutis mõjutas meid, aga tänane olukord on see, et oleme sellest ilusti välja tulnud ja vakantsus on meie pindadel minimaalne, praktiliselt olematu. Kaupmeestel on huvi siin tegutseda.

Kui tavapärane on Eestis üht linnaruumi terviknägemuses arendada?

Martin: Sellist kesklinnas toimuvat suuremastaabilist asja Rotermanni kõrval pole. Potentsiaali oleks kontseptuaalselt läheneda näiteks Telliskivis. Tänaseks ikkagi päris sellist Rotermanni-stiilis arendust keegi teinud ei ole.

Mis takistab seda tegemast? Palju leidub internetis aastatetaguseid eskiise, mis tänaseni betooniks valatud pole.

Tõnis: See on võrrand, mille muutujad on ehitushind ja nõudlus. Arendaja arendaks küll, kui oleks nõudlust. Samas, millal Tallinn valmis saab, on hea küsimus. On tegelikult hea, et linnaruum areneb loomulikult, sundimatult.

Martin: Ühest otsast ehitatakse kogu aeg juurde, teisest otsast on loomulik amortisatsioon. Lühiajaliselt võivad uusarendus ja vanade pindade amortisatsioon olla mitte balansis, aga pikaajaliselt ta siiski on. Näiteks hotelliturg. Kui buumi ajal tekkis uusi hotelle mitmeid, siis viimase nelja aasta jooksul ei üle ühtki uut suurt hotelli Tallinna juurde tulnud. Siiski - majutusasutuste näitajad on täna pigem positiivsed.

Kellele peaks huvi pakkuma teie järgmine, hetkel töös olev arendus?

Tõnis: Korterite poole pealt kindlasti inimesele, kellele meeldib unikaalne kooslus. Inimesele, kellele meeldib mugavus - saab auto parkida maa-alusesse parklasse. Käia restoranides, millest paljud on valitud Eesti parimateks. Läheduses asub kino, kaubanduspinnad. See on kooslus, mis siia inimesi toob. Üks kvartali oluline osa on Rotermanni väljak, kus suveperioodil on avatud terrassid, kuhu enamikul ajal päevast paistab päike. Õhtul esinevad siin ka bändid ning kogu aeg käib üks mõnus melu ja sumin. See on kindlasti koht linnas, kus peaks ära käima.

Korterite müügiga raskusi pole?

Tõnis: Sugugi mitte. Hoone, mis meil siin viimasena valmis, selle kortereid müüdi kiiremini kui korruseid jõuti valada. See andis veendumust, et elukeskkonnana on Rotermann inimestele meeldiv. Uue arendusetapiga tekib siia kahe maja peale kokku juurde ligi 60 uut korterit.

Milline on Rotermanni kvartal 10 aasta pärast?

Martin: Siis ta on valmis, kindlasti on ta kaks korda sama huvitav, sest on siis kaks korda suurem. Kontseptsioon, mis sai alguses paika pandud - et oleks huvitav urbanistlik keskkond, kus oleks hea nii kohalikul kui turistil - on teoks tehtud.