Tänavu kevadel ja suvel korraldab Inimõiguste Instituut koostöös Turu-uuringute ASiga uuringu «Usuvabadus Eestis», et saada vastuseid eelkõige sellistele küsimustele, mis puudutavad usuvabaduse tagamist ühiskonnas ning usuvabaduse seoseid teiste inimõigustega. Küsitletud on tuhandet valimisse kuulunud inimest ning uuringutulemuste esmane analüüs näitab huvitavaid vastuolusid.
Tellijale
Karin Reivart: anonüümsus lubab olla otsekohesem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu tulemusel suhtub religiooni positiivselt 35, neutraalselt 60 ning negatiivselt kaks protsenti vastanutest. Mingit usku või religiooni peab omaks 53 protsenti. Seega võib öelda, et osa neutraalse suhtumisega elanikest peab siiski omaks mõne religiooni väärtusi ning peamiselt on need kristlikud vaated.