Tänavu kevadel ja suvel korraldab Inimõiguste Instituut koostöös Turu-uuringute ASiga uuringu «Usuvabadus Eestis», et saada vastuseid eelkõige sellistele küsimustele, mis puudutavad usuvabaduse tagamist ühiskonnas ning usuvabaduse seoseid teiste inimõigustega. Küsitletud on tuhandet valimisse kuulunud inimest ning uuringutulemuste esmane analüüs näitab huvitavaid vastuolusid.
Mart Rannut: teadmatus võimendab kartusi
Saadud tulemused on küllaltki ettearvatavad, ning arvestades eesti rahva lähiajalugu, loogiliselt seletatavad. Suure osa küsitletava elanikkonna usulisi vaateid ja nende kujunemist on mõjutanud kool ja kodu, kus usuline haridus piirdus tihtipeale talvel jõulude tähistamise ning kevadel munade värvimisega.
Samas oli kool ateistlik: hinde peale õpiti, et Jeesust kui ajaloolist isikut pole kunagi olnud ja mateeria on igavene, pealegi olevat usk teadusega vastuolus. Kõik need ja paljud muud õpitud väited tänapäeva teaduslikku maailmapilti ei mahu ning enamik inimesi on ka nende uskumisest loobunud, alles on aga jäänud nende väidete najal kujundatud maailmavaade, milles on tänapäevastel arusaamadel raske kohta leida. Pole siis imestada, kui rahvaloendusel olid hädas nii küsitleja kui vastaja, üritades kõrgemat vaimu või võimu etteantud usunditesse ja konfessioonidesse mahutada.