:format(webp)/nginx/o/2012/01/17/916686t1h4a0b.jpg)
Tallinna Inglise kolledži (TIK) direktor Toomas Kruusimägi leiab, et reaalkoolil oli uue erakooli loomise asemel ka teisi võimalusi laienemiseks. Tema hinnangul olnuks õiglasem, kui enda kogemusi oleks kasutatud mõne nõrgema kooli toetamiseks ja taseme tõstmiseks.
Kui erakoolid on Tallinna kesklinna põhikooli loomisel viidanud ebaausale konkurentsile - reaalkooli aastatepikkust mainet, andmebaasi jms kasutati uue erakooli tegemiseks – siis sellega nõustub ka Kruusimägi. «Selles küsimuses olen pigem nõus erakoolidega. Minule teadaolevalt on reaalkoolil eelnevatel aastatel olnud piisavalt võimalusi nii põhikooli kui gümnaasiumi laiendamiseks. Nii nagu meediast lugeda võis, ei olnud pakutavad võimalused aga reaalikatele sobilikud,» imestas ta.
«Palju mõjusam ja õiglasem oleks lahendus, kus reaalkooli meeskond teeks koostööd mõne Tallinna kooliga, kelle vastu vanematel nii suurt usaldust ei ole, ja oma teadmisi, kogemusi ning oskusi kasutades aitaks partnerkoolil tõusta vähemalt sama heaks kooliks, kui seda reaalkool on. TIKi juhtkond ja vanematekogu eelistab sellist lähenemist,» märkis kolledži juht. Kruusimägi lisas, et nad on oma selliseid mõtteid tutvustanud ka abilinnapea Mihhail Kõlvartile, kuid koolipidaja ei ole selle idee vastu huvi üles näidanud.
Toomas Kruusimägi märkis, et TIK, nagu kindlasti paljud teisedki koolid Eestimaal, jälgib hoolega nii haridusministeeriumi muudatusettepanekuid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõule kui ka teiste õigusaktide kaasajastamist ning koostab erinevaid kooli arengu stsenaariume. «Tänaseks on HTM kujundanud olukorra, kus erakooli pidada on kasu(m)lik,» tõdes Kruusimägi. Samas ei ole Inglise kolledž analoogset lähenemist tema sõnul kaalunud: «sest ei pea seda eetiliseks, samuti ei ole see kooskõlas meie kooli väärtustega».
Haridusteadlane Viive-Riina Ruus märkis Postimehe arvamusportaalis, et selline erakoolide loomise tendents võib hariduslikku kihistumist suurendada ning kesklinna tasulistesse koolidesse koonduvad paremad õpetajad, õpilased. Ka selle arvamusega Kruusimägi nõustus: «Tundub, et lähiaastatel võib Eestis välja kujuneda olukord, kus kohustuslik põhiharidus on tasuline ja kõrgharidus tasuta.»
«Kui meie riik täna veel nii rikas ei ole, et õppimine nii lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis, kõrgkoolis kui ka ülikoolis oleks õppijale õppemaksuta, siis kindlasti peaks olema garanteeritud vähemalt õppemaksuvaba (loe: tasuta) kohustuslik haridus,» leidis ta.
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)