Irina Tokareva: Ida-Virumaa ei meelita

Irina Tokareva Foto: Mihkel Maripuu

Iga päev lahkub keegi idavirumaalastest oma maakonnast igaveseks, kõige sagedam põhjus on tööpuudus, kuid lahkumise ajenditeks on ka soiku jäänud kohalik elu, rahulolematus meditsiiniteenustega, karjääriperspektiivide puudumine. Kõigile on teada, et Ida-Virumaal on kõige suurem tööpuudus ja kõige väiksemad palgad. Kas sellega peab võitlema valitsuse tasemel? See küsimus pole sugugi retooriline.

Aasta tagasi pakkus siseministeerium, et avalikkus võik osaleda arutelus Sisekaitseakadeemia võimaliku kolimise üle Ida-Virumaale. Kutsele reageerisid nii eraisikud kui ka kohalikud omavalitsused, kokku laekus kümmekond ettepanekut, mis kinnitas, et huvi akadeemia Kirde-Eestisse tuleku vastu on olemas. Ministeerium lubas ettepanekuid ja kolimise mõttekust hoolikalt analüüsida. Uuringu tulemuste kohta infot veel pole, kuid riigikontrolöri arvamus on juba kõlanud.

Alar Karis tegi kirjas valitsusele selle idee põrmuks. Üheks argumendiks tõi ta, et kaks kolmandikku akadeemia õppejõududest ei soovi Ida-Virumaal töötada, isegi kui palka tõstetakse. Paljud õppejõud ei ole nõus Tallinnast ära kolima isegi siis, kui palk oleks 30 protsenti suurem ja elamispind tasuta. Riigikontrolöri hinnangul on isegi oht, et potentsiaalsed kadetid Eestimaa teistest regioonidest ei soovi mitu aastat oma elust Ida-Virumaal veeta. Kas see ei tõesta, et just Ida-Virumaa on kõige vähem atraktiivne maakond Eestis? Järelikult vajab ta kõige rohkem mõistlikku regionaalpoliitikat.