:format(webp)/nginx/o/2017/06/29/6829821t1h481d.jpg)
/nginx/o/2013/06/06/1810702t1h7c2d.jpg)
Harjumaal asuv Saue linn ei muretse uut külakiike, sest pole valmistajat, kes garanteeriks kiige turvalisuse või võtaks vastutuse õnnetuse korral.
Suure külakiige tellimine jääb puuduva turvalisussertifikaadi taha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle-eelmine aasta purunes Saue linna jaanituleplatsil kiik, millele linn küll proovis leida remontijaid, kuid seda tingimusel, et kaasneb garantii või vastutus kiige purunemisel.
«Kahjuks kiike remontida ei võetud ning uus maksis liiga palju,» ütles Saue abilinnapea Kalev Israel. Ülemöödunud aastal purunenud kiigel võlvi küljest tulid talad lahti, kuid Israeli sõnul keegi õnneks viga ei saanud. Hiljem pandi turvalisuse huvides kiik ketiga lukku.
Hiljuti purunes Virumaal Altjal külakiik ning kaks õnnetusehetkel külakiigel olnud last said kergelt vigastada. Sihtasutuse Virumaa Muuseumid juhatuse liige Ants Leemets ütles, et tema peab külakiikesid riskantseteks, kuna nende üle pole võimalik teostada järelvalvet.
«Külakiiged on traditsiooniliselt 24/7 kõigile avatud ja nendel kiikedel juhtunutest saaks kokku raamatu. Alati on vastutus olnud kiikuja oma asi,» rääkis Leemets «Suurema külastajatega kohtadest hakkavad kiiged kaduma, sest nad toovad kaasa riske kiige püstiajale. Ehita kallis kiik ja vastuta iga kiikuja eest, kes seda tahaks teha? Ja nii nad välja suridki,» tõdes muuseumijuht.
Eesti rahvatarkus teab rääkida, et kui kiigel juhtus tihti õnnetusi, siis lõhuti see maha ning ehitati hiljem uuele kohale. Väidetavalt ei sallinud vanapagan sellel kohal kiikumist.
Eestis on kiigekultuur kestnud üle kolme sajandi aga nüüdseks on kiikumine jäänud valdavalt laste, noorte ja sportlaste ajaviiteks, tähtsal riitusobjektil on säilinud meelelahutuslik kuid ebaturvaline roll.