Meerits: miks tavakool toetab erakooli loomist?

Heldur Meerits. Foto: Peeter Langovits

Erakoolide ühenduse endine juhatuse liige ja praegune Audentese nõukogu esimees Heldur Meerits leiab, et reaalkooli baasil uue erakooli loomine tekitab mitmeid küsimusi nii konkurentsi aususe, linna suhtumise, erakooli kontseptsiooni kui maja kohta.

Esiteks märgib ta konkurentsi küsimust – miks toetab munitsipaalkool uue erakooli loomist. «Reaali erakooli loojad on pahased, et kui mingi kogukond (Reaalkooli hoolekogu) üritab oma aega, energiat ja rahalisi ressursse uue kooli loomisse panustada, siis miks seda üritatakse avalikult hukka mõista ja isegi takistada. Ei taheta aru saada ja tunnistada seda, et kooli loomisel ja aktiivse müügi perioodil on avalikult ära kasutatud neile mittekuuluvaid ressursse (reaalkooli intellektuaalne omand, brand, veeb, kliendibaas jne),» märkis Meerits.

Tema sõnul on reaalkool saatnud 1. Klassi mittepääsenud laste vanematele teatised koos soovitusega esitada avaldus uuele loodavale erakoolile.  «Seda võib uue erakooli müügipakkumisena käsitleda.»

Meerits toob esile, et uue kooli esialgne veeb oli reaalkooli veebi üks osa ning ka praegu on sõltumata IT- lahendustest hoitud sama joont.

Esialgu rääkis MTÜ RK Haridus juht Alar Tamkivi ka üsna lahtiselt ka õpetajate, õppematerjalide, ruumide jms ristkasutusest kahe kooli vahel. «Jääb selgusetuks, et mis on reaalkooli huvi toetada uut erakooli? Millist kasu saab reaalkool, kui parimad õpetajad meelitatakse üle erakooli poolele ja erakool hakkab reaalkooli enda intellektuaalse omandiga parimaid lapsi endale meelitama? »

Linn vaatab pealt

Teiseks on segane ka Tallinna linna kui kooliomaniku seisukoht. «Mis motiveerib Tallinna linna rahulikult ja vaikides pealt vaatama, kuidas talle kuuluva kooli varasid (nimi, bränd, kliendibaas jne) loodava erakooli poolt tasuta ära kasutatakse?» imestas Meerits.

«Kas see on linna teadlik poliitika ja kehtib ka teistel võimalikel juhtudel? Kas Tallinna hariduskorralduses ja koolivõrgu ümberkorraldamises nähakse senisest suuremat rolli erakoolidel ja uusi erakoole on oodata ka teiste linna koolide juurde?» päris ta.

«Kas hariduse kesklinna piirkonda kontsentreerumine ja elitariseerimine (ehk nö õpilaste koore riisumine kesklinna koolide poolt) on linna teadlik hariduspoliitika või nähakse sarnaseid protsesse ette ka teistes linnaosades? Kas erakoolide loomisega mainekate munitsipaalkoolide juurde toimub hariduse diferentseerumine selliselt, et vähem kvaliteetne põhiharidus on tasuta ja rohkem kvaliteetne haridus on raha eest?» jätkas ta.

Lisaks tekitab Meeritsa hinnangul küsimusi ka koolimaja. «Kas esmalt tekkis koolimaja ja siis uus kool kesklinna piirkonda (enne ei olnud lihtsalt sobivaid ruume) või tekkis enne uus kool ja siis leiti sobiv koolimaja? Kui reaalkool ei saanud varasemalt laieneda, sest väidetavalt puudusid ruumid, siis miks reaalkooli taga olev kogukond ei rendi ootamatult tekkinud sobivat koolimaja reaalkooliga seotud isikute käest mitte reaalkooli laiendamiseks, vaid kogukonna enda poolt loodava reaali erakooli jaoks? Siis ei oleks vaja kooli juurde tasulist reaalõpet tekitada, KOV ja erakooli ressursside kasutamist omavahel sassi ajada,» arutles ta.

«Loodava erakooli õppemaksu on Tamkivi põhjendanud koolihoone rentimise ja ülalpidamise kuludega (muud kulud kaetakse ju valdavalt riigi pearahade ja linna tegevuskulude toetusega). Õppemaks on sarnases suurusjärgus teiste suurte erakoolidega, kes on teinud märkimisväärseid investeeringuid koolikeskkonda (RAM, Audentes, Sakala jt). Kui suuri investeeringuid plaanib loodav erakool kõnealuse hoone puhul ja milline saab olema rendihind, mida nii kõrge õppemaks peab katma? Kuna kooli loojad ja koolihoone rentijad on seotud isikud ja õppemaks liigub nö nende endi vahel, siis tekib küsimus, et kui suures summas kooli loojad reaalselt ise kooli loomisesse panustavad?»

Erahariduses peaks saama midagi erilist

Meerits selgitab ka, et siiani olid erakoolid tavakoolidele nii-öelda tasuliseks alternatiiviks, kus õppemaksu eest sai midagi sellist, mida linnakoolis ei saanud. «Olgu selleks siis sisuline eristumine (Waldorf-pedagoogika, kristlike väärtuste põhine lähenemine vms) või siis kvalitatiivne eristumine (väiksemad klassid, personaalsem lähenemine, väärtushinnangud ja suhtumised, õppekäigud ja muud üritused, tasuta õppematerjalid, turvaline keskkond jms),» märkis ta.

«Kui nüüd eliitkoolide juurde (või suisa külge) luuakse nö erakoolid, mis pakuvad eliitkooliga sarnast asja, aga raha eest, siis tegemist ei ole ju sisulise või väärtuspõhise eristumisega, vaid hoopis defitsiidi rahuldamisega raha eest,» leidis ta.

«Kui seda tehakse veel ja veel, siis saab raha eest hariduse pakkumine hoopis teistsuguse tähenduse kui praegu on. Siis juhtub erahariduse maastikuga midagi sarnast, nagu on näiteks praeguseks kujunenud parkimisega linnas - justkui on tasuta parkimise võimalused linnas olemas, aga paraku need ei asu seal, kuhu sul valdavalt minna on vaja (so kesklinn ja selle ümbrus). Seega, kui kesklinnas hakkavad koolid olema tasulised, siis haridus nö äärelinnastub ja väga raske on eristuvat alternatiivi raha eest pakkuda. Ehk ongi kallis kesklinna kooli haridus ja tasuta kehvem haridus,» hoiatas Meerits.