/nginx/o/2013/06/06/1810218t1hf88a.jpg)
Tallinna Ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever leiab, et reaalkooli kõrvale Tallinna kesklinna põhikooli loomine on pigem mõistlik võimaluste ärakasutamine. Vajaduse selliseks sammuks on tinginud mitte rajajate rahaahnus, vaid ruumikitsikus ja erakoolidele soodne seadusandlus.
Pever ütles, et on kolleegide muredega kursis ning peab seetõttu nende sammu väga mõistlikuks. «Aastaid on nad püüdnud oma ruumimuredest üle saada. Nüüd ruumide võimalus tekkis ja saadi uus maja, mis lõpetab õhtuse vahetuse. Maja rent maksab nii palju, et linnavahenditest selleks raha ei ole, mistõttu maja tuleb uuesti välja rentida,» rääkis Pever.
«Ma ise arvan, et kui 20 last ühele kohale kandideerivad, pole tegu enam mõistliku konkurentsiga, vaid juhuse küsimusega, kellel kui hästi õnnestub. Kui keegi tahab nüüd raha haridusse juurde panna ja appi tulla, siis mina selle erakooli loomise vastu küll ei ole.»
Tervikuna erakoolide süsteem on tema sõnul muidugi kahe otsaga asi. «Omaaegse lobi tulemusena on erakoolide loomiseks väga kuldsed tingimused loodud, nad on ise seda lobi teinud, nii et selle koha pealt on täiesti loogiline käik, et kui riik ja omavalitsused kõik peale ruumi neile kinni maksavad, siis ahvatleb see koole looma mitmeid inimesi, kel hooned käes. Vanemate nälg eripärase hariduse järele on alati kestev, oma lastele tahetakse ju parimat.»
Pever nägi loogikat selle taga, et uue erakooli loomise vastuväidete taga on erakoolid, kelle tulubaas on sellega langemise ohus, sest põhihariduse eest maksta suutvate vanemate hulk on piiratud.
Oma koolile ühisgümnaasiumi juht konkurentsi ei näinud, sest neil on pidevalt soovijaid rohke, kui kooli mahub ning mure laste õhtuse vahetuse pärast, mis paneb otsima uusi ruume.
Küll aga tõi Pever välja, et kesklinna põhikooli alguse viivitamine häirib ilmselt paljude koolide komplekteerimist, sest kuna kool nüüd 10. juuniks luba ei saanud, panevad ilmselt mitmed lapsevanemad oma lapsed kirja teistesse koolidesse, jäädes siiski ootama kohta ka uues erakoolis. Kui nüüd hiljem koolitusluba saadakse, tekivad jälle liikumised. «Seadusandlus võiks olla nii üheselt paigas, et segadust uue kooli loomisel oleks vähem.»
«Vaidlus koolide rahastamise üle on käinud kogu Eesti aja vältel. Ma leain, et Eesti riik ja omavalitsus panustavad üldse hariduse rahastamisse vähe, praegu ongi seetõttu koolijuhid pandud olukorda, kus nad piiratud eelarve ja ruumide tingimustes püüavad võimalikult kvaliteetselt toimetada.»
Hariduse kihistumise tendentsi pidas ta samuti loogliseks, aga seegi tuleneb just seadusandlusest. «Ma ei süüdistaks selles kooli tegijaid – see ei saa nii olla, et mõni võib kooli luua ja mõni mitte, see ei sobi. Kuni on tahtjaid, seni koole luuakse. Praegu on kogu erakooliseadus tänu tublile lobitööle nii mugavlikuks loojale tehtud, et see aitab neid rahaprobleeme lahendada, mida eri põhjustel kohalik omavalitsus ei suuda või taha lahendada. Hariduslik kihistumine juba käib,» rääkis Pever.
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)