/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2012/07/12/1211964t1h0f0e.jpg)
Riigikohtu esimees Märt Rask ütles täna riigikogus, et põhiseaduspärase õiguskorra loomine valmistab seadusandjale mõnes valdkonnas tõsiseid raskusi.
Rask: riigikogu ei täida põhiseaduskohtu otsuseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rask ütles täna riigikogus kohtukorraldusest, õigusemõistmisest ja seaduste ühetaolisest kohaldamisest rääkides, et probleemid põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendite täitmisega ei ole Eestile ainuomased, vaid need eksisteerivad kahe võimuharu konfliktina praktiliselt kõigis riikides, kus tegutsevad konstitutsioonikohtud.
Riigikohus on tema sõnul analüüsinud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuotsuste täitmist aastatel 2010–2012 ning leidnud, et üldjuhul on seadusandja konstitutsioonikohtu otsuseid mõistliku aja jooksul ka täitnud.
«Samas tuleb tõdeda, et on valdkondi, kus põhiseaduspärase õiguskorra loomine valmistab seadusandjale tõsiseid raskusi,» ütles Rask, kelle sõnul on riigikogul täielikult täitmata kolm riigikohtu otsust, mis puudutavad riigivastutust. Justiitsministeeriumis on tema sõnul valminud küll esialgne eelnõu, mis peaks riigikogusse jõudma hiljemalt sügiseks.
Rask nentis, et vaidlus selle üle, kas riigikohtu otsus on täidetud või mitte, võib kesta aastaid, sest üsna raske on defineerida, kas otsuse täitmine tähendab vastava regulatsiooni loomist või ka selle regulatsiooni täitmist vaidluse osalisi rahuldaval moel. Nii on tema sõnul juhtunud riigikohtu üldkogu otsusega kohalike omavalitsuste rahastamise küsimuses. «Ilmselt võib teatud mööndusega öelda, et formaalselt on otsus täidetud, kuid sellisel viisil, mis ei ole endaga kaasa toonud rahuldavaid muudatusi kohalike omavalitsuste rahastamisprobleemide lahendamisel,» lausus ta.
Peale selle on riigikogul tema sõnul täitmata kaks lahendit, millest üks puudutab tehnorajatiste talumistasusid ja teine välismaalaste seadust. Viimase kohta märkis riigikohus, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise korral peab seadusandja sätestama kaalutlusõiguse ka juhul, kui inimene on vabatahtlikult võtnud kohustuse Eestist lahkuda. Paraku eirab uus seadus Raski sõnul vana seaduse kohta tehtud kohtulahendit ning ka tehnorajatiste talumistasu suuruse kindlaksmääramiseks pole uut korda kehtestatud.
Rask märkis, et riigikohus jälgib oma otsuste täitmist niigi, kuid ladusa koostöö huvides oleks mõistlik saada tagasisidet ka seadusandjalt ning just selle kohta, mida kavatsetakse kohtu tuvastatud põhiseadusevastase olukorra likvideerimiseks teha. Seega võiks riigikogu kaaluda iga põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendi läbiarutamist vähemalt asjaomases komisjonis, lisas ta.