/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2011/05/12/579086t1h99b3.jpg)
Riigikohtu üldkogu arutab alles septembris õiguskantsleri taotlust tunnistada ravimiseaduses kehtetuks uute apteekide rajamisele ja olemasolevate laienemisele või asukoha muutmisele kehtestatud piirangud.
Riigikohtu üldkogu arutab apteekide asutamispiiranguid septembris
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu teatel vaadatakse õiguskantsleri taotlus läbi suulises menetluses 17. septembril.
Õiguskantsler Indrek Teder märkis jaanuaris riigikohtusse pöördudes, et kuigi parlament otsustas mullu oktoobris tema ettepanekuga nõustuda ja asuda seadust muutma, ei ole seda tehtud ning tema hinnangul põhiseadusvastased asutamispiirangud kehtivad praeguseni. Seetõttu oli ta enda sõnul sunnitud pöörduma riigikohtusse ja taotlema vaidlusaluste sätete põhiseadusvastasteks tunnistamist.
Aprilli lõpus andis ravimiseaduse vaidlustatud sätete kohta riigikohtule arvamuse parlamendi põhiseaduskomisjon, kes taotles menetluse peatamist. Komisjon nentis küll kehtiva regulatsiooni formaalset vastuolu põhiseadusega, kuid viitas ka sellele, et õiguskantsler on riigikohtusse pöördumisega kiirustanud.
Komisjon juhtis tähelepanu, et õiguskantsleri ettepaneku toetamisest on möödunud kuus kuud, mille jooksul on riigikogu asunud kehtivat olukorda hindama ja otsima võimalikke lahendusi. Näiteks koostab sotsiaalkomisjon komisjoni kinnitusel raportit, samuti tellitakse uuringuid ja analüüse.
«Kuna seadusandjal lasub põhiseadusjärgne kohustus tagada tervise kaitse ja sotsiaalmajanduslike valikute ja läbikaalutud otsustuste tegemine ning see on riigikogu prerogatiiv, vajab ta selleks piisavalt aega,» märkis põhiseaduskomisjon kirjas ja lisas, et peab seetõttu asjakohaseks, et riigikohus peataks kohtuasja lahendamise ajaks, mille jooksul leitakse ravimiseaduse sätete muutmiseks parim lahendus ja kehtestatakse uus regulatsioon.
Sotsiaalkomisjon ei võtnud toona menetluse võimaliku peatamise kohta aga selget seisukohta, öeldes, et ei soovi riigikohtu pädevusse sekkuda. Samal ajal lisas komisjon, et peab oluliseks riigikohtu lahendit õiguskantsleri taotluse osas.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis mai lõpus, et kuna kolleegiumi hinnangul pole selles asjas põhiseaduskomisjoni taotluse alusel menetluse peatamiseks õiguslikku alust, tuleb jätta see rahuldamata. Lisaks pidas kolleegium vajalikuks anda asi lahendamiseks riigikohtu üldkogule.
Õiguskantsler märkis septembris riigikogule saadetud ning oktoobri keskel parlamendis toetust leidnud ettepanekus, et praegused piirangud ei taga apteegiteenuse kättesaadavust ega õigusta seetõttu nendega kaasnevat ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riivet. Tema hinnangul on piirangud hakanud oma algsetele eesmärkidele vastu töötama, kahjustades eelkõige tarbijate huve ning takistades rahvatervise edendamist. Varem on piiranguid kritiseerinud ka nii konkurentsiamet kui riigikontroll.
Ettepanekule avaldasid sügisel vastuseisu nii Eesti Apteekide Ühendus kui Eesti Apteekrite Liit, kelle hinnangul ei ole õiguskantsler teemat piisavalt analüüsinud, kuulanud ära turuosaliste seisukohti, tutvunud Euroopas tehtud asjakohaste uuringute ja Euroopa Kohtu praktikaga ega tunne ravimivaldkonda.