Küberküsimusi hakatakse siduma artikkel viiega

«See on alles algus,» ütles nüüd esimest korda NATO kaitseministrite kohtumisel omaette arutelupaneelile jõudnud küberkaitse kohta suursaadik Lauri Lepik. Ta avaldas veendumust, et tõenäoliselt on küberkaitsel oma paneel ka järgmisel kokkusaamisel.

Esimesena leppisid liitlased kokku selles, et hiljemalt oktoobrist peaksid päris valmis olema kiirreageerimisrühmad, kes tegutsevad, kui midagi juhtub NATO enda sidevõrkudega – peakorteris, agentuurides, operatsioonidel ja juhtimissüsteemis. «Kui me ei kaitse esimesena NATO võrke, võivad meie sõdurid operatsioonidel olla ohus jne,» iseloomustas Lepik.

«Teine teema, mis sellega haakub, on see, kuidas NATO suudab aidata liitlasi küberrünnaku korral ja milline see abi peab olema,» jätkas Lepik. Sisuliselt tähendab see, et enam-vähem pärast pronksööd lahti läinud arutelu selle üle, kas liitlasriigi küberrünnaku alla sattumine võiks tähendada ka artikkel viie kasutamist, on läinud konkreetsemaks, kuigi need on alles algusfaasis.