Kapo ei leidnud elamislubade süüasjas kuritegusid

Kapo peahoone vuntsitakse 50 miljoniga üles. Foto: Raigo Pajula

Kaitsepolitseiamet lõpetas prokuratuuri loal kriminaalasja, milles uuriti, kas Tallinnas Kooli tänava aadressile registreeritud äriühingute välismaalastest osanikud võisid esitada politsei- ja piirivalveametile valeandmeid ettevõtluseks tähtajalise elamisloa taotlemisel.

Kohtueelsel uurimisel kogutud tõendite ja hangitud teabe analüüsi tulemusel ei leidnud kinnitust, et keegi 136 kontrollitud isikust oleks ettevõtluseks elamislubade taotlemisel pannud toime karistusseadustiku paragrahv 280 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk valeandmete esitamise, teatasid kapo ja riigiprokuratuur.

Kriminaalmenetluse käigus uuriti 136 isikut, kellel oli PPA andmetel elamisloa taotlemise hetkel osalus aadressile Kooli 1/3-1/14 registreeritud 55 äriühingus. Päringuid tehti maksu- ja tolliametile registreeritud käibemaksukohuslaste ning -deklaratsioonide esitajate kohta info saamiseks, pankadele ettevõtete arvelduskontode väljavõtete saamiseks, andmeid kontrolliti äriregistrist, kinnisturaamatutest, liiklusregistrist jne, iga 136 isiku äriühingu (kokku 55) kohta koostati majandustegevuse analüüs.

Menetluse käigus veenduti, et kontrollitavate isikute ettevõtlusega seotud elamislubade taotluses on erinevad isikud märkinud Eestis kasutatavate eluruumidena samu aadresse, kuid vaadeldaval perioodil kehtinud välismaalaste seadus ei kohustanud elamisluba taotlevat isikut tegelikult näidatud aadressil Eestis viibides elama. Seega ei saa eluruumide kohta samade andmete esitamist käsitleda valeandmete esitamisena.

Kriminaalmenetluses kogutud tõenditest ilmneb, et teatud juhtudel ei ole isikud, kes on taotlenud tähtajalist elamisluba ajavahemikul 2008. aasta maist kuni 2011. aasta novembrini, asunud realiseerima elamisloa taotlemisel näidatud äriplaani. Samas ei ole kogutud tõendite alusel tagantjärele võimalik väita, et nimetatud isikutel oleks olnud juba elamisloa taotlust esitades tahtlus esitada ametiasutusele valeandmeid ning kriminaalmenetluses puuduvad reaalsed võimalused nimetatud asjaolusid tagantjärele tuvastada.

Lisaks puuduvad tõendid selle kohta, et kriminaalasjas vaadeldavad elamisloa saanud välismaalased ei oleks raha investeerinud seaduse nõuete kohaselt, ei oleks Eestisse investeeringut teinud või et erinevate isikute elamisloa saamiseks oleks kasutanud samu finantsvahendeid korduvalt.

Vastutus kuriteole kaasaaitamise eest eeldab tahtlikku õigusvastast põhitegu. Kuna kohtueelsel uurimisel ei ole tuvastatud, et keegi kontrollitud 136 isikust oleks toime pannud tahtliku õigusvastase teo, st valeandmete esitamise, siis ei ole alust kohaldada kellelegi ka vastutust kuriteole kaasaaitamise eest.

Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust riigikogu uurimiskomisjoni avalduses kirjeldatud asjaolude väljaselgitamiseks 14. mail 2012 ning määras kriminaalasja menetlemiseks kaitsepolitseiametile.

Väljavõtted kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest:

- Peamised tingimused, mille alusel võis vaadeldaval perioodil anda välismaalastele tähtajalise elamisloa ettevõtluseks:

1) elamisloa taotlejal pidi olema osalus äriühingus, mis on registreeritud Eesti äriregistris;

2) elamisloa taotlejal pidid olema piisavad rahalised vahendid ettevõtluseks Eestis, sealhulgas vähemalt 63 900 eurot (kuni 31.12.2010 1 000 000 krooni) tema kontrolli all olevat kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis;

3) elamisloa taotleja pidi esitama äriplaani kirjelduse, millest nähtuks äritegevuse iseloom, ulatus ning vajamineva personali suurus, kvalifikatsioon ja oskused;

4) elamisloa taotleja poolt teostatav ettevõtlus oleks vajalik, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel, ning taotleja elama asumine Eestisse on ettevõtlusele oluline.

- Välismaalaste seaduses ja selle alusel kehtestatud korras pole nimetatud kriteeriume, mille põhjal hinnata, kas taotleja poolt esitatud põhjendus vastab riiklikule huvile. Samas sätestab VMS ettevõtlusega seoses elamisloa taotlemise kriteeriumina 63 900 euro suuruse Eestisse investeeritud kapitali olemasolu. Seega sai kuni 2012.a elamisloa taotluse põhjendatuse kontrollimisel lähtuda eeskätt 63 900 euro suuruse Eestisse investeeritud kapitali olemasolust ning selle kapitali edasise kasutamise kohta taotleja enda poolt antud selgitustest.

- Enne 1.10.2010 ei pidanud välismaalane elamisloa taotluse esitamise ajal omama tegelikku elukohta Eestis. Tulenevalt välismaalaste seaduse muudatusest pidid alates 1.10.2010 ettevõtluseks tähtajalise elamisloa taotlejad Eestis tegelikku elukohta omama ning esitama selle tõenduseks PPA-le dokumendid. Enamik vaadeldavatest isikutest esitasid elamisloa taotlemisel dokumendina kinnituskirja selle kohta, et neil on võimalik kasutada Eestis asuvat eluruumi tegeliku elukohana. Sellekohased dokumendid on koostanud ja oma allkirjaga kinnitanud nii Eestis asuvate kinnistute omanikud kui ka kriminaalasjas vaadeldavate äriühingute juhatuse liikmed, lubades elamisloa taotlejatel kasutada oma tegeliku eluruumina äriühingule kuuluvat kinnistut Eestis.

- Kriminaalasjas selgitas PPA ametnik tunnistajana ülekuulamisel, et välismaalaste seaduse muutumise järel 01.10.2010.a., kui hakati tähtajalise elamisloa taotlemisel esitama tõendit elukoha olemasolu kohta Eestis, aktsepteerisid PPA elamislubade menetlejad kinnistu omaniku kinnitust selle kohta, et ta lubab elamisloa taotlejal välismaalasel oma kinnisvara elukohana kasutada, kuivõrd seadusandja ei ole täpsustanud, kas taotleja peab olema sõlminud selleks üürilepingu või olema ise eluruumi omanik. Tunnistaja lisas, et menetluse seisukohalt ei ole oluline, kas isik reaalselt dokumendis nimetatud aadressile elama asub või mitte, sest välismaalaste seaduse järgi on välismaalane kohustatud registreerima elukoha rahvastikuregistri seaduses ettenähtud korras ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumise päevast arvates ning menetlejad lähtuvad edasistes menetlustes rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetest.

- Majandustegevuse analüüsi kohaselt saab vaadeldavad ettevõtted majandustegevuse järgi jagada järgmistesse gruppidesse:

23 kinnisvaraalase tegevusega tegelevat ettevõtet;

5 emaettevõtetena tegutsevat ettevõtet;

3 väärtpaberite ostu ja müügiga tegelevat ettevõtet;

7 erinevate äritegevuste: meditsiini-, logistika-, veondus-, finants-, disaini-, kaubandus-, laondusalaselt tegutsevat ettevõtet;

4 ettevõtte pangakonto vaatlusest ei nähtu nende äritegevuse iseloom, kuid osaühingud on tasunud töötasusid ning makse Maksu- ja Tolliametile.

- Kriminaalasja kohtueelse menetlemise käigus on Politsei- ja Piirivalveamet esitanud 11.04.2013.a. päringu vastusena tabeli, milles nähtuvad andmed selle kohta, kellel kriminaalasjas vaadeldavatest isikutest on päringu vastuse koostamise hetkel kehtiv elamisluba ning kelle elamisluba on tunnistatud kehtetuks, mille juurde on märgitud elamislubade kehtetuks tunnistamise alused. Politsei- ja Piirivalveameti vastusest nähtub, et 11.04.2013.a. seisuga on 136-st kriminaalmenetluses vaadeldavast isikul kehtiv tähtajaline elamisluba 115-l, kellest 39 suhtes kohaldatud elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust, mis on lõpetatud ja elamisluba on jäetud kehtima ning 1 isiku puhul on tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus pooleli. Kehtetuks on Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnistatud 21 isiku tähtajalised elamisload.

- Teostatud analüüsi kohaselt esineb kahtlus, et vaadeldavatest 55-st firmast 13 ning nende 13 firmaga seotud 22 isikut ei ole asunud teostama elamisloa taotlemisel märgitud majandustegevust.

- Kuivõrd kriminaalmenetluses on tuvastatud 13 firmaga seotud 22 isikut, kelle puhul esineb viiteid, et nemad ei ole asunud teostama elamisloa taotlemisel märgitud majandustegevust ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt on tuvastatud 22-st isikust tühistatud tähtajaline elamisluba 4 isikul, võiks kõne alla tulla ülejäänud kohtueelses menetluses tuvastatud 18 isiku tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise küsimuse lahendamine.