Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Muuli: ka regionaalministri ametikoht tuleks ära koondada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. Foto: Toomas Huik.

Ajakirjanik Kalle Muuli leidis Raadio 2 saates «Olukorrast riigis», et peale rahvastikuministri büroo likvideerimisele tuleks ära koondada ka regionaalministri ametikoht, sest vajadusel võiks sama tööd teha mõne ministeeriumi osakonnajuhataja.


Teine saatejuht Anvar Samost nentis, et rahvastikuministri ametikoht on vähemalt kümme aastat vana ja seetõttu on häiriv see kergus, millega tulevane valitsuskoalitsioon selle likvideeris.

«Kuidagi häiriv on see kergus, millega lihtsalt poliitilise kokkuleppe saavutamiseks kaotatakse ära üks positsioon, mille kohta on kümme aastat kinnitatud väga üksmeelselt, et see on oluline ja vajalik. Et seal tehakse suurt tööd ja see on lausa hädavajalik. Ja nüüd ühel hetkel, kui selgub, et ei ole sinna mingit inimest panna või on lihtsalt jaotuse mõttes sobivam, siis see positsioon kaob,» lausus Samost.

Ta lisas, et alles kuu aega tagasi kiitis valitsus heaks Eesti rahvuspoliitika alused aastateks 2009 kuni 2013 ning selles oli rahvastikuministri bürool väga olulisi ülesandeid. Kuu aega hiljem aga on rahvastikuministri institutsioon ära kaotatud.

Muuli sõnul võib valitsus niimoodi käituda, sest seadus lubab seda. «See, et see koht üldse nii kaua püsis, on kahetsusväärne riigi raha raiskamine. Ja minu meelest on väga tore, et see büroo ja see ministri koht ära kaotatakse. Nii regionaalministri amet kui rahvastikuministri amet on sellised, et kui nende tööd üldse on vaja teha, siis võiks seda teha mõne ministeeriumi koosseisus osakonnajuhataja tasemel inimene. Selleks ei ole vaja ministreid ja büroosid pidada. Raskel ajal on kindlasti soovitav see koht ära koondada ja regionaalministri oma ka,» arvas Muuli.

Tagasi üles