Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Vanalinna päevad: avakontserdil kõlas suurejooneline «Carmina Burana»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristel Kossar
Copy
Tallinna vanalinna päevade avakontserdil kõlas helilooja Carl Orffi kantaat "Carmina Burana" Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, solistide ja kooride esituses, dirigeeris maestro Eri Klas.Ettekannet ilmestas liiklumisega tantsuteater Fine5.
Tallinna vanalinna päevade avakontserdil kõlas helilooja Carl Orffi kantaat "Carmina Burana" Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, solistide ja kooride esituses, dirigeeris maestro Eri Klas.Ettekannet ilmestas liiklumisega tantsuteater Fine5. Foto: Jelena Rudi

Vanalinna päevade suurejooneline avalöök, Carl Orffi kantaadi «Carmina Burana» kontsertettekanne Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga maestro Eri Klasi juhatusel tõi Raekoja platsi triiki rahvast täis.

Kontsertlavastuseses tegid kaasa veel kammerkoor Voces Musicales, Kalevi ja Flora kammerkoorid ning Tallinna Poistekoor. Soleerisid Marion Melnik, Jassi Zahharov ja Ka Bo Chan, muusikat ilmestas liikumisega tantsuteater Fine 5.

Sümboolse avakõnega esines kontserdi eel ka linnapea Edgar Savisaar.

Soe õhtu oli rahva kodudest koos perede ja sõpradega välja meelitanud, ääreni täis olid ka Raekoja platsi äärsed kohvikud – kui kusagil lauas sattus olemagi vaba koht, ilmus sellele peatselt märk reserveeringust.

Enamik nautis kontserti siiski püsti seistes ning tuhandete Raekoja platsile kogunenud vaatajate tänulik aplaus Eesti rahvusorkestrile, solistidele, kooridele, tantsijatele ning muidugimõista maestro Klasile ei tahtnud vaibuda.

Helilooja Carl Orffi 1936. aastal loodud ning 1937. Frankfurdis esmaettekandele jõudnud kultusteose aluseks on 24 laulu kokku tuhandest laulust, mis leiti kunagi benediktiinide kloostrist ning need sisaldavad XII-XIII sajandi rändavate õppurite ja kirikumeeste-vagantide loomingut. Lauludes peegeldub kogu keskaegse elu kirevus, kus inimese sõltumine Fortuna ratta pöörlemisest määrab kõik – enimtuntud ongi teose esimene osa,«O Fortuna». 

Tagasi üles