Raamat-monument eestluse mõttekojale

Hetk 1990. suvel toimunud Metroolt (Rootsi Metsaülikool). Kõnelemas Marju Lauristin, teda teiste hulgas kuulamas Andra ja Rein Veidemann ning Ilmar Laaban. Foto: foto raamatust «Metsa­ülikool 1983–2005»

Raamat, mida ma siinkohal tutvustada võtan ja mis seda sisuks saanud tegelikkuse poolest ka igati väärib, on tõeliselt monumentaalne: kahekilone album, pool tuhat lehekülge, nii arvult kui ka kvaliteedilt muljeltavaldav kirjutajaskond, teabe- ja mõttetihe tekstikooslus, ilmekas pildigalerii.

Nõnda kuulugugi esimene austusavaldus raamatu toimetajale, Tallinna Ülikooli professorile, metsaülikooli (MÜ) tudengile 1978 ning järgnevalt mitmekordsele lektorile, MÜ audoktorile (1995) Tiina Kirsile, aga samuti MÜ kauaaegsele juhatajale professor Olev Trässile ning tema selja taga seisnud «albumi komiteele».  

See on teine pühendusteos (esimene ilmus 1984. aasta keskel Heino Susi toimetamisel ja hõlmas MÜ-aastaid selle algusest 1967 kuni 1982. aastani) eesti kultuurilisele institutsioonile, mille sihiks laiemalt võttes on olnud osalev (võiks öelda, et lausa kümblev) ning aspektiderohke arutelu eestluse sisu, tingimuste ja väljavaadete üle. Ning seda juba peatselt pool sajandit, alates Eesti Skaudisõprade Seltsis sügisel 1966 sündinud ideest kuni selle teostumiseni Kanada metsaülikoolis ning hargnemistes globaalseks MÜ-ks (Metroo Rootsis, MÜ Austraalias, MÜ Los Angeleses ehk MÜLA, MÜLK Vancouveris ja Santa Barbaras) kuni tänase MEESTini (Metsaülikool Eestis, asutatud 1989).