Uue võimuliidu loomine toob IRLi volikokku tulised vaidlused

IRLi juhtfiguurid Urmas Reinsalu, Mart Laar ja Margus Tsahkna sammumas koalitsiooniläbirääkimistele. Aasta oli siis 2009. Foto: Priit Simson

Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning Rahvaliidu volikogud kogunevad lähipäevadel arutama parteide esindajate poolt eile kirja pandud koalitsioonilepet ning tõenäoliselt kujunevad kõige tulisemaks vaidlused IRLi volikogus.

Koalitsioonilepe sisaldab endas kokkuleppeid tänavuse lisaeelarve ja tuleva aasta eelarve kohta ning poliitiliste ametikohtade jaotust. IRLi juhid on olnud kriitilised just peamiselt reformierakondlaste initsiatiivil kokku kirjutatud eelarvetes sees olevate tulude osas.

Ehk kas eelarveplaanides olevad maksutulud ja erakorralised tulud ikka tulevad täis. IRLi peasekretär Margus Tsahkna ütles näiteks eile Postimehele, et uue võimuliidu sünd pole sugugi veel kindel ning partei volikogus tuleb kindlasti väga tõsine vaidlus.

Lisaks on IRLi sees tugev vastuseis Rahvaliidule, kelle pikaaegne esimees ja juhtfiguur Villu Reiljan hiljuti korruptsioonisüüdistuses esimes astme kohtus tingimisi vangi mõisteti. Nii hõljub partei sees mõtteid, et kas «aatemehed ikka peaksid minema korruptantidega kokku».

Ka Läänemaa mõjukas IRLi liige ning ka partei volikokku kuuluv Andres Ammas märkis hiljuti avalikus arvamusloos, et tal pole midagi ühist Rahvaliiduga. Väidetavalt teeks IRL koalitsiooni parema meelega hoopis rohelistega ning ei näe midagi hullu ka vähemusvalitsuses olemises.

Nii IRLi kui ka Rahvaliidu volikogu kogunevad esmaspäeval. Reformierakonna volikogu koguneb aga juba täna õhtul, kuid tõenäoliselt tuleb see kokku eelkõige lepet vormistama, mitte sisulist vaidlust pidama.

Kui parteide volikogud lepped hiljemalt esmaspäeval heaks kiidavad, sõlmitakse koalitsioonileping kolme partei vahel juba teisipäeval. Valitsuse usaldushääletus riigikogus seotakse kiirelt mõne eelnõuga ning iganädalasel neljapäevasel valitsuse istungil peaks koos olema juba uus valitsus koos rahvaliitlastega.

Ka Rahvaliit läks eile õhtul alanud läbirääkimistele sooviga esialgset eelarvelepet muuta, kuna kaheldi tulude kokkutulemises ning partei teabejuht Manuela Pihlap lausus, et leppes tehti ka erakonna soovidele vastavad muudatused.

Tema sõnul viidi sisse väikesd muudatused tulude suurendamiseks ning leppesse lisati ka klausel, et kui tulud ei laeku eelarvesse planeeritud mahus, siis hakkavad liitlased kohe otsima ka rahandusministri ettepanekul kohta täiendavate tulude leidmiseks.

Rahandusministri koht kuulub leppe kohaselt Rahvaliidule ning suure tõenäosusega astub sellesse ametisse Aivar Sõerd. Rahvaliidule kuulub leppe järgi ka siseministri koht ning meedias pakutakse seda ametit Jaan Õunapuule, Robert Närskale või Jaanus Männikule.

Koalitsioonilepe näeb maksutõusudena ette käibemaksu tõstmist 18-lt protsendil 20-le selle aasta 1. juulist, töötuskindlustusmaksu kergitamist praeguselt 0,9-lt protsendile 4,2 protsendile. Samuti tõusevad juba sel aastal elektri ja gaasi aktsiisid.

Tuleval aastal kärbitakse taas riigiasutuste tegevuskulusid ehk ilmselt ka ametnike palkasid ning Eesti Loto ja Eesti Loots antakse erafirmadele opereerida. Kahest viimasest tehingust kokku tahavad parteid saada riigile miljard krooni lisatulu.