:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
/nginx/o/2013/05/30/1792834t1h51bc.jpg)
Hapukat pinnasegu eelistatavatest taimedest võib kujundada pilkupüüdva aiaala, mille keskpunkti moodustavad varakevadest jaanipäevani õitsvad rodod.
Tellijale
Õitemeres turbapeenar
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavuse hilise kevade tõttu jätkub õiteilu kauemakski, sest lumi läks kohati ju alles aprilli lõpus, nendib kirglik rodode kasvataja Jana Proos. Rododendronitega on Sadevälja aiandustalu perenaine sinasõber üle tosina aasta ning üks tema kauni iluaia huvitavaid nurki ongi Kuivajõe kaldale rajatud turbapeenar, milles efektsed rodod koos kultuurmustikate, dekoratiivpajude, kääbusmändide, astilbede jt moodustavad muljetavaldava terviku. Praegu annavad peenras tooni valgete, kollakate, oranžikate ja roosakate õitega rodod.
Ajavad vähesega läbi
Paar aasta tagasi otsustasid Jana ja tema insenerist abikaasa Margus Proos laiendada turbapeenart tahapoole ehk Kuivajõe kaldapealsele. Tunamullu istutati astmikena kujundatud «uudismaale» esimesed Järvselja puukoolist ja Läti ülikooli BabĪte puukoolist toodud külmakindlad rodod.
Heade kasvutingimuste puhul ei nõua rodod erilist hoolt, teab aednik oma kogemustest. Turbapeenra teise järgu tarvis veeti Sadeväljale mitu autokoormat rabapinnast, millesse segati koorepuru.
Astmike servad ääristati turbapätsidega, istutusaukudesse puistati liiva ja istutamise järel virgutati taimi kultuurmustikale mõeldud väetisega, sest see sisaldab kõigile hapulembestele istikutele kasulikke mikroelemente.
«Päikselisel platsil edenevad jõudsamalt heitlehelised rodod, varjulisemas kohas, näiteks männimetsa all, igihaljad sordid,» selgitab Jana Proos. Rodod on igati tänuväärsed hoolealused, sest elavad üle ka kuuajalise põua – ainult et siis nad energia säästmise nimel ei kasva. Ka on neid väga mugav ümber istutada. Silmas tuleb pidada vaid seda, et kõik rodod eelistavad tuulevaikset kohta.
Ei saa läbi Lätita
Neid rodosorte ja -liike, mida saab Eestis muretult kasvatada, on siiski vähe, nendib aednik, kes oma kogusse taimi valides eelistab Lätis aretatud sorte.
«Iga Riiga sattunud rodosõber peaks jätma mõne tunni Läti ülikooli BabĪte aia külastamiseks, sest sealne mitmele hektarile männimetsa alla kujundatud ala annab suurepärase ülevaate meie lõunanaabrite sordiaretusest,» räägib Jana Proos.
«See pole mitte ainult Baltimaade, vaid Põhjala ägedamaid rododendronite kollektsioone. Tasub järgida BabĪtes kuuldud soovitusi, millised rodosordid Eestis kasvavad-õitsevad ja millised meil vastu ei pea.»
Kuna lillelaatadel uurivad paljud hobiaednikud, kuidas käia rododendronitega ümber nii, et nad vastu peaksid, kosuksid ja pikka aega õitseksid, otsustas Jana Proos korraldada sel laupäeval Sadeväljal nn lahtiste uste päeva.
«Tahan inimestele rodode kasvatamiseks usku anda ja näidata kogu protsessi alates aia planeerimisest ja turbapeenra tegemisest ning lõpetades liikide ja sortide, samuti neile heatahtlike naabrite – kultuurmustikate, -murakate, -jõhvikate, kanarbiku jt – valimisega. Kõige tähtsam on ju terviku loomine!»
Ära maga maha!