Omavalitsuste investeerimisvõime vahel on suured käärid

Illustratsioon: Allikad: riigipilv.ee LEO, rahandusministeerium

Eesti omavalitsused investeerisid iga elaniku kohta aastail 2008–2012 keskmiselt 171 eurot aastas. Kõige suuremaid rahapaigutusi jaksas teha Ida-Virumaa Mäetaguse vald – 1386 eurot elaniku kohta aastas. Väikseimad investeeringud elaniku kohta olid Jõgevamaal Tabiveres, 24 eurot.

Viieaastase perioodi üldpilti vaadates on näha, et 2008. aastal oli omavalitsuste investeering elaniku kohta Eestis keskmiselt 224 eurot, seejärel tuli ühes majanduskriisiga ränk kukkumine ning tagasi ülespoole hakkasid investeeringud ronima 2011. aastal. Ent isegi mitte veel mullu ei saavutatud 2008. aasta taset.

Esikohal olev Mäetaguse vald on üks nn põlevkivivaldadest, kelle sissetulekust moodustab olulise osa põlevkivi kaevandamise eest saadav ressursitasu. Samas ütleb Mäetaguse vallavanem Aivar Surva, et investeeringuraha on hangitud ka erinevate projektide kirjutamise abil. «Meil on tugev euroraha-meeskond,» sõnas ta.

Eesti üks jõukamaid valdu on nii heal järjel, et nagu Norra riigil on naftatulude fond, on Mäetagusel tehtud oma arengufond, kuhu praeguseks on kogunenud ligikaudu 900 000 eurot. Vallavanema sõnul on selle eesmärk tasandada tulevikus selle mõju, et põlevkivi kaevandamine omavalitsuse territooriumil lõpeb. Kui see näiteks paari-kümne aasta pärast peaks juhtuma ja kaevandused suletakse, siis on tõenäoline, et veetase tõuseb, mis tekitab probleeme põllumeestele ja tähendab kulutusi kuivendamisele. Fondist on siiski antud ka mõned stipendiumid tudengitele.

Võrreldes kasvõi mõne sama maakonna kasinalt elava omavalitsusega, on Mäetagusel elu hõlpsam, kuid vallavanem ei leia, et neil raha ülearu oleks. «Teistel on lihtsalt vähem,» võrdleb ta. Samas, kui paljud vallad on hädas projektirahale omaosaluse hankimisega, siis Eesti kõige rohkem investeerivas omavalitsuses seda muret ei ole.

Mida siis on Mäetaguse oma suuremate võimaluste toel rajanud? Vallavanem Surva toob esile Alutaguse hoolekeskust, hiljaaegu valmis rahvamaja, samuti Mäetaguse tervise- ja puhkeala oma suusa- ja rolleriradade ning väikese staadioniga. Praegu ehitatakse teenindusmaja-bussiootepaviljoni.

Kiikla külas on Austria CO2-kvoodi raha toel ehitatud soojuspumba põhimõttel toimiv katlamaja, mis kasutab suletud kaevanduse vett. Kiiklas on ka koos Kredexiga valminud sotsiaalmaja. Vallal on isegi oma supelmaja. «Muidugi ka teed, tänavad, tänavavalgustid. Koolimaja on saanud suuri investeeringuid,» märgib vallavanem Surva.

Ehkki riik on kehtestanud korra, et pool ressursimaksu läheb riigile, ei ole see Mäetagusele oluliselt mõjunud – kaevandamise mahud on kasvanud ja lisaks Estonia kaevandusele on vallas ka VKG kaevandus.

Teine silmajääv rühm ühe elaniku arvestuses tugevalt investeerinud omavalitsuste seas on saared – Ruhnu, Kihnu ja Vormsi. Tabelis kaheksandana paikneva Kihnu valla vanem Ingvar Saare ütleb, et Kihnu on investeeringuraha hankinud kõigist toetusprogrammidest. 2009. aastal valmis Kihnu muuseum, 2008–2009 tervisekeskus, 2012 hambaravikabinet. 150 000 eurot kulutatakse teede mustkatte alla panekuks (2011–2013).

Tabeli teises otsas, 227. kohal on Tabivere vald Jõgevamaal, kus aastatel 2008–2012 suudeti investeerida elaniku kohta vaid 24 eurot aastas.

Tabivere volikogu esimees Arthur Vaher kinnitas et mullu mais vahetas volikogu välja vallajuhtkonna, üheks umbusalduse põhjuseks just initsiatiivitus valla arengu osas. «Selgus, et enamik vallale kuuluvatest hoonetest (näiteks koolimajad ja lasteaed) ei ole ehitisregistrisse kantud ning puudus nõuetekohane dokumentatsioon,» märkis ta. Selline olukord pärssis ka normaalset investeeringute kavandamist.

Teine probleem on seotud Tabivere päästedepooga – et sulgemisohus depoo alles jääks, lubas vald 2005. aastal oma rahaga uue depoo ehitada. Appi võeti erafirma, kellele vald maksab renti umbes 40 000 eurot aastas. «Sisuliselt on tegu kohaliku omavalitsuse üksuse poolt riigi julgeoleku tagamiseks kulunud rahaga,» märkis volikogu esimees.

«Vallal on olemas investeerimisvõimekus laenuraha abil,» sõnas ta. «Paraku ei ole võimaldatav laenu maht piisav suuremateks investeeringuteks. Seega peame kõike väga hoolikalt planeerima ja ka Euroopa struktuurifondide toetustele lootma.»

Siiski on suudetud vallas renoveerida Tabivere gümnaasiumi staadion ja lõpusirgel on rannaala korrastamine.