Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Gruusia peab olema väga kannatlik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Irakli Alasania.
Irakli Alasania. Foto: Mihkel Maripuu

Ütlesite hiljutises intervjuus, et Gruusia peab Venemaa üle kavaldama, et endale aega võita ja lõpuks Lõuna-Osseetia ja Abhaasiaga tegelemisel senisest tugevam positsioon saavutada. Miks Venemaa peaks üldse tahtma Gruusiale rohkem aega anda?

Kui me peaminister Bidžina Ivanišvili juhitud uue valitsusega võimule tulime, siis me tegelikult analüüsisime eelneva 20 aasta suhteid Venemaaga. Nende aastate jooksul on Gruusia ja Venemaa vahel olnud palju möödarääkimisi, palju valearvestusi ja palju möödalastud võimalusi. Meile tundus, et suhetes Venemaaga jäi alati pragmatismist puudu. Kuigi meie välispoliitika väga kindlaks eesmärgiks on saada Euroopa pere osaks, peab Gruusia ajama sellist poliitikat, mis ei annaks venelastele mingeidki ettekäändeid agressiivseteks rünnakuteks – ei poliitilisteks ega muudeks rünnakuteks. Usume ka, et kahe riigi vaheline kaubavahetus paneks suhete normaliseerumisele alguse.

Muidugi, 2008. aastal peetud sõda laastas meie läbisaamist, kuid peame kindlustama Gruusiale võimaluse areneda, ilma et alatiselt ripuks pea kohal konflikti eskaleerumisoht Vene poolelt. Seetõttu oli meil arukas käik panna ametisse kaubanduse ja humanitaarsete teemadega tegelev erisaadik (Gruusia peaministri eriesindaja suhetes Venemaaga Zurab Abašidze – K. V.). Ma usun, et poliitiline olukord stabiliseerub lõpuks, kuid mul pole illusioone, nagu see juhtuks varsti.

Tagasi üles