Traagilised, üle vindi tõusud ja mõõnad

Ahti Seppet oma näitusel «Tõus ja mõõn». Foto: Indrek Grigor

Ahti Seppet on tõenäoliselt parim skulpturaalsete installatsioonide meister eesti kunstis. Ta leiab üles ühiskonna kõige haigemad kohad ja materialiseerib need ääretult andekate lahendustena.

Tartu kunstimajas eksponeeritava installatsiooni «Tõus ja mõõn» kohta kirjutab autor saatetekstis, et teda sundis intiimsema teema poole pöörduma tüdimus tegelemast perversse poliitikaga. See on osalt tõsi. Poliitika vallas rahmeldas ta lausa kümme aastat, luues installatsioone «Verekutse» ja «Koalitsiooni sünd», milles oli nii pilget kui tõsidust (installatsioone eksponeeris 2009). Enim läks hinge Estonia hukule pühendatud «Õhupuudus» (2000).

Seppet väidab, et tõuke näituseks andis «homode, feministide ja muude taoliste ennastotsiv hüperaktiivsus». Pigem ettekääne kui põhjus.