Seadusemuudatus võimaldab tulevikus elamu ehitada ilma detailplaneeringuta

Pilt on illustratiivne. Foto: Dimitri Kotjuh/Järva Teataja

2010. aastal hakkas justiitsministeerium koostama ehitus- ja planeerimisõiguse muudatusi, täna on ollakse jõudmas sellega lõpusirgele. Koostatava eelnõuga on plaanis vähendada detailplaneeringu kohustust, vähendada bürokraatiat ning lihtsustada ehitusloa saamise protsessi.

«Oleme tõesti jõudmas lõpusirgele muudatustega ehitus- ja planeerimisõiguses. Kuna kogu protsess on olnud väga mahukas ja regionaalminister väljendas teisipäevasel kohtumisel soovi eelnõu enne ametlikule kooskõlastamisele veelkord üheskoos läbi vaadata, planeerime lähinädalatel selle kohtumise ka korraldada. Pärast seda kohtumist saame otsustada täpsemalt, millal eelnõu kooskõlastamisele läheb, aga eeldatavalt veel juuni jooksul,» ütles justiitsminister Hanno Pevkur Postimehele.

Hoolimata sellest, et eelnõu ei ole ametlikul kooskõlastuse ringil veel käinud nõustus ministeerium Postimehele tutvustama plaanitavaid muudatusi.

Koostatava eelnõu üldine eesmärk on ühildada täna omavahel haakumatud menetlused, nendes kasutatavad mõisted ning anda selgem sisu menetletuses osaleva inimese kohustustele ja haldusorgani kaalutlusõiguse piiridele.

Eelnõuga on plaanis lubada olemasolevate majade vahele uue elamu või olemasoleva elamu laiendamist ilma selleks detailplaneeringut koostamata. Tulevikus on selleks vaja ainult naabrite nõusolekut. Plaanitav muudatus kiirendaks oluliselt uue maja ehitamist ning annaks inimestele võimaluse asuda oma maad vastavalt soovile kasutama, ootamata selleks aastaid kooskõlastust.

Olemasoleva detailplaneeringu muutmiseks luuakse reegild, mis võimaldaksid seda paindlikult täiendada. Näiteks majade energia- ja keskkonnasäästlikumaks muutmisel, saaks tulevikus lihtsamalt paigaldada hoonele päikesepaneele või renoveerida maja soojustamise käigus ka fassaadi.

Eelnõuga soovitakse loamenetlused viia elektroonilisse ehitisregistrisse, kus inimene saaks jälgida tema taotluse menetluse käiku. Selleks plaanitakse luua elektrooniline menetluskeskkond, kus dokumendid liiguvad automaatselt ning kui vaidlusi pole, siis ei tohiks ehitusloa saamiseks minna üle 30 päeva.

Kui senikehtiva seaduse kohaselt peab võtma omavalitsusest loa väikeste kuuride, abihoonete, lipumastide, koerakuutide ja muude taoliste ehitiste rajamiseks, siis uue korra kohaselt nõutakse teavitust või luba üksnes seaduses loetletud ehitiste puhul.

Samuti teeb ministeerium ettepaneku kaotada piirang, mille kohaselt saab ehitusluba vaid omanik taotleda.

Plaanitavate muudatuste hulgas on ka riigi jaoks oluliste taristuprojektide menetlemise lihtsustamine. Ettepanek on luua riigi tasandi planeerimismenetlus, mis võimaldab maakondadeüleselt leida sobiv asukoht vajalikule ehitisele ning lõpetada ehitus- ja planeerimismenetlus mõistliku aja jooksul.

Eelnõus on keskkonnamõjude strateegiline hindamine läbivalt ühtlustatud planeerimismenetlusega, samuti saab planeerimismenetlusse kaasatav inimene teatada talle sobiva teavitamise viisi, ehk igaühel on õigus olla läbivalt menetlusse kaasatud.

Lisaks võrdsustab seadusemuudatus ettevõtjate konkurentsitingimusi. Kaotatakse rangemad siseriiklikud nõuded meie ehitusalal tegutsevatele ettevõtjatele, nagu loareservatsioon ja registrikanne. Tööde tellijatel ja tööandjate vabadus valida isikuid kellelt ehitustööd tellida või keda tööle võtta, suureneb. Avaliku võimu sekkumine väheneb ja saab olema senisest eesmärgipärasem.