Alates juunist saab liiklusrikkumistest teada anda üleriigilisele teavitusliinile

Liiklusliini töötaja Peeter Rehema. Foto: Politsei

Alates 1. juunist hakkab juba viis aastat Lõuna-Eestis tegutsev politsei liiklusliin ohtlikest liiklejatest teatavaid kõnesid vastu võtma üle kogu Eesti.

1. juunil läheb politsei liiklusliin telefoninumbril 14 900 üleriigiliseks.

«Liiklusliin on politsei pehmem pool,» selgitas liiklusliini projektijuhi Baldur Pilden. «Ta on omamoodi filter – lahendab vähemohtlikke liikluseeskirja rikkumisi, kuid võtab vastu teavet ka muude liiklust ohustavate tegurite kohta, mis ei ole otseselt seotud õigusrikkumistega.»

Näiteks saab liiklusliinile anda teada ka lahtisest kaevukaanest. Sealt siis edastatakse see info pädevale asutusele.

«Kolmas tegevusala on vastamine kodanike küsimustele liikluse ja liikluskorralduse kohta ning nende juhatamine pädevate isikute ja teabeallikate poole,» lisas Pilden.

Liiklusliin käivitati Lõuna prefektuuris 2007. aastal. Pildeni hinnangul on see kodanike poolt hästi omaks võetud ja nüüd vaadatakse, kas ta tekitab ka üleriigiliselt inimestes huvi.

«Liinile helistades on võimalik igaühel midagi ära teha, mitte ainult sõita ja kiruda kaasliiklejaid,» märkis Pilden. Üleriigiline projekt kestab esialgu juunist septembrini, ent kui nõudlust on, siis ka pikemalt.

Milliseid kõnesid liiklusliinile oodatakse? «Näiteks punase fooritulega ristmiku ületamine, jalakäijate ohustamine, kui neile ei anta ülekäigurajal teed, suunatuleta reavahetus, turvavarustuse eiramine, hoovi värava või teise sõiduki kinniparkimine, piirkiiruse ületamine,» tõi Pilden välja.

Pilden seletas, et kui rikkumise kohta laekub teade, siis võtab liiklusliini töötaja ühendust sõiduki valdajaga ning annab talle teada, et tema rikkumist on märgatud.

«Kui sõiduki valdaja on sellega nõus, tunnistab, et kogemata nii juhtus ja lubab edaspidi korrektsem olla, siis sellega ongi teema lõppenud,» rääkis Pilden. «Võitjad on mõlemad pooled – õigusikkujale sanktsioone ei määrata ja politsei saab ressursse mujale suunata.»

Kui aga liiklusrikkuja reageering ei ole nii vastutulelik ja ta liiklusliinilt tulnud kõnet suuremaks asjaks ei pea, võib sel olla tõsisem tagajärg.

«On võimalus alustada väärteomenetlust, aga see on kaalumise koht: kui palju meil on tõendusmaterjale, missugune oli rikkumise iseloom,» seletas Pilden. «Kui on alust arvata, et selline rikkumine tõepoolest toime pandi ja isik rikkumisest aru ei saa, on võimalus saata välja liikluspatrull.»

Ta märkis, et liiklusliinil on tulnud politsei välja saata näiteks juhtumite puhul, kui isik võis olla joobes.

Pildeni sõnul võtavad liiklusrikkujad korrale kutsuvat kõnet siiski pigem kui posiitivset nähtust, seda eriti, kui kuulevad, et sellele ei järgne sanktsioone. Tänatakse ja lubatakse edaspidi hoolikam olla.

Pilden rõhutas, et liiklusliin ei ole anonüümne. See aitavat vältida valekaebusi. Kõnedele vastavad eraisikud, kogemustega endised politseitöötajad. Praegu on tööl kaks inimest.

2012. aastal tuli liiklusliinile kõnesid kokku 2864. 2013. aprilli seisuga on kõnesid tulnud juba 1476.

Liiklusliin on tasuline. Hind on reeglina tavatariifne, kuid erandiks on Elisa, millel see kuulub eritariifse numbri alla. Elisa puhul peab Pildeni andmetel maksma 30 senti minuti eest.