Valitsus maksab Petseri kloostri eest kompensatsiooni

Petseri kloostri eest kompensatsiooni maksmisega on nii pikalt läinud sellepärast, et tegu on teistest pühakodadest suurema ja keerulisema objektiga. Foto: Alo Lõhmus

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule makstav kompensatsioon tuletab taas meelde kahe Eestis tegusteva õigeusu kiriku järjepidevuse tüli.

Omandireformi ja õigusliku järjepidevuse põhimõtetest lähtudes maksab Eesti riik Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule umbes neli-viis miljonit kompensatsiooni Venemaa territooriumile jäänud Petseri kloostri eest.

Iseenesest on tegu rutiinse omandireformi protsessiga. Juba 1990. aastate alguses tunnistati Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik – see on Konstantinoopoli alluvuses olev kirik – omandireformi õigustatud subjektiks ja nii on samm-sammult kirikule nende varasid tagastatud või hüvitatud. Asja tavapärasusele viitab ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kantsler Martin Toon, kes ütleb, et tegelikult on Eesti riik juba maksnud neile kompensatsiooni üheksa Ida-Petserimaale, st Venemaale jäänud objekti eest.

Samamoodi on Eesti riik käitunud ka kõigi teiste juriidiliste või füüsiliste isikutega: osa sai oma maad või varad tagasi, teistele maksti kompensatsiooni. Põhimõte kehtis ka nende suhtes, kelle varad jäid aladele, mis Tartu rahulepingu järgi kuulusid Eestile, aga on praegu Venemaa koosseisus.

Petseri kloostrikompleks on lihtsalt teistest suurem objekt ja nii pole sellega varem jõutud tegeleda. Praegu on aga asi lõpusirgel. Võru maavalitsuse omandireformi komisjon tutvus dokumentidega, kontrollis arhiivimaterjale ja eksperdid käisid ka Venemaal kloostrit hindamas.

Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au selgitab, et tegu oli tavapärase välisvaatlusega: «Kloostrielanikke ei puuduta see üldse. Pannakse paika ehitusväärtus, kusjuures hinnatakse neid hooneid või hoonete osi, mis kloostril olid seisuga 16. juuni 1940.»

Kui paberid on korda aetud, valmistab Võru maavalitsus dokumendid lõplikult ette ja saadab rahandusministeeriumile, kes teeb väljamakse.

Kogu selle asjaajamise juures on ainult üks hell koht, mistõttu ei taha ei siseministeerium, Eesti riigiametnikud ega ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esindajad sel teemal rääkida. Eriti mitte praegu, sest kolme nädala pärast saabub Eestisse Venemaa õigeusu kiriku patriarh Kirill.

Nimelt tuletab see meelde vaidlust kahe Eestis tegutseva õigeusu kiriku vahel. Petseri kloostri eest saab hüvitist Konstantinoopoli alluvuses olev Eesti õigeusu kirik, aga Moskva alluvuses olev õigeusu kirik ei ole tunnistanud ei esimese õigusjärgsust ega isegi iseseisvust.

Igapäevaelus on teravad nurgad juba ammu maha lihvitud. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik sai oma varad tagasi, Moskva alluvuses kogudusi aga kusagilt välja ei tõstetud. Osa tuntumaid objekte, nagu Toompeal asuvat Nevski katedraali või Kuremäe nunnakloostrit, loobus Eesti õigeusu kirik üldse tagasi taotlemast. Nii ka Petseri kloostrit.

See asub Venemaal, seal tegutseb Vene õigeusu kirik, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikul ega ka Eesti riigil pole mingit võimalust ega ka huvi selle tegevusse sekkuda. Ometi on omandireformi ja õigusliku järjepidevuse printsiip Eestile oluline ning seepärast kloostri eest kompensatsiooni ka makstakse, olgugi et Eesti riigil endal pole praeguses olukorras süüd ega ka võimalust kunagist ebaõiglust olematuks muuta.

Moskva õigeusu kiriku jaoks on aga Petseri kloostri kompensatsiooni teema valus meeldetuletus vaidlusest õigusliku järjepidevuse üle.