Ilves riigivisiidil Leedus: ühisprojektid pole ainult majanduslik, vaid piirkondliku julgeoleku küsimus

President Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil Leedus. Foto: Raigo Pajula / VPK

President Toomas Hendrik Ilves rõhutas riigivisiidil Leedus, et meie ühiste projektide küsimus pole ainult majanduslikus tasuvuses, vaid piirkondliku julgeoleku suurendamises.

«Mul on hea meel olla taas Leedus – Eesti liitlase, mõttekaaslase ja sõbra juures. Olen kindel, et praegune riigivisiit kinnitab meie lähedasi suhteid ja ühiseid vaateid,» kinnitas president Toomas Hendrik Ilves, kes saabus täna kolmepäevasele riigivisiidile Leetu.

«Eesti ja Leedu kuuluvad mõlemad Euroopa Liidu vastutustundlike ja ühiseid reegleid järgivate maade hulka. See aitas meil riikidena ületada majanduskriis. Eesti on kindel, et just see vastutustundlikkus tagab ka Leedu ühinemise euroalaga. Oleme siin teie tugev toetaja ja kui soovite, ka nõuandja,» ütles Eesti riigipea, kes täna pärastlõunal kohtus Leedu presidendi Dalia Grybauskaitéga.

Ta meenutas Leedu naisalpinisti Edita Uksaité Nichols’it, kes 22. mai varahommikul jõudis maailma kõrgeima mäe, Mount Everesti tippu – pärast poolteist kuud kestnud aklimatiseerumist, treeninguid ja ootamist baaslaagri jäises õhus.

«Tema edu aluseks olid hea ettevalmistus, püsivus, kannatlikkus ja sihikindlus. Seda kõike vajame ka meie siin Balti-Põhjala piirkonna omavahelise koostöö edendamiseks ja oluliste projektide õnnestumiseks,» rõhutas president Ilves.

Ta lisas, et küsimus pole kitsalt majanduslikus tasuvuses, vaid piirkondliku julgeoleku ja stabiilsuse suurendamises, kui me räägime kaasaegsetest transpordiühendused ülejäänud Euroopaga: Soomest algav kiirraudtee Rail Baltic, milleks tuleb ühisettevõte asutada veel selle aasta jooksul ja muidugi maantee Via Baltica, mille uuendamine olgu meie pidev hool.

«Just meie ühiste projektide edukus on 21. sajandil Balti koostöö tegelik mõõdupuu,» ütles president Ilves.

Eesti riigipea pidas tähtsaks ka piirkonna energiajulgeolekut ja Euroopa Liidu välistest tarnijatest sõltumatut energiavarustust.

«Eesti on Leedule heaks liitlaseks tänavu teisel poolaastal, kui Leedu võtab esimese Balti riigina üle Euroopa Liidu eesistuja koha,» ütles president Ilves. «Kõik Leedu prioriteedid on Eestile väga olulised – energiajulgeolek, Idapartnerlus, EL välispiiride kindlustamine, makroregionaalsed strateegiad, sealhulgas Läänemere strateegia.»

Rääkides pikemalt Idapartnerlusest ütles Eesti riigipea: on Euroopa Liidu huvides, et meie ühenduse piiridel oleksid demokraatlikud riigid; demokraatia ja majanduslik edukus on ka nende riikide enda huvides.

President Ilves meenutas, et kümmekond päeva tagasi külastas ta Eesti kaitseväe suurimat õppust Kevadtorm ja kohtus seal Leedu luurerühmaga. «Nad on head sõdurid,» tunnustas Eesti riigipea.

«NATO liitlaste Leedu, Läti, Poola, Suurbritannia, USA ja Belgia osalemine kõrvuti Eesti ajateenijatega sellel õppusel näitab, et meie kõva julgeolek on kaitstud kindlamini kui kunagi varem,» sõnas president Ilves. «Sellesse tuleb jätkuvalt panustada – nii kodus kui välisoperatsioonidel, ka pärast Eestile ja Leedule ühise Afganistani operatsiooni lõppemist. See tähendab ka uute ohtude mõistmist, milleks on kindlasti küberkaitse, küberjulgeolek.»

Täna õhtul andis Leedu president oma Eesti kolleegi auks riigiõhtusöögi

Postimees toob tervikuna ära president Toomas Hendrik Ilvese kõne riigiõhtusöögil Vilniuses.

«Lugupeetav president Dalia Grybauskaité.

Lugupeetavad daamid ja härrad.

Labas vakaras, draugai.

Kolme aasta eest peatas Islandi Eyjafjallajökulli tuhapilv lennuliikluse Euroopas, mistõttu pidime lõpetama oma Türgi-visiidi nii, et sõitsime Istanbulist Tallinnasse busside ja autodega. Kolmanda päeva õhtuks jõudsime Vilniuse tulede särasse. Kuigi Eestini oli sõita jäänud veel ligi 600 kilomeetrit, tundsin end olevat juba samahästi kui kodus.

Baltimaade mõtteline ja geograafiline kokkupuutumine, sarnane minevik ja ühised mälestused muudavad meid üksteisele lähedaseks, arusaadavaks. Meile on tuttav ängistus, kui sinu keel ja kultuur on tõrjutud või isegi keelatud nagu me teame ka oma riigi loomise ülevust, selle kaotamise valu ja iseseisvuse taastamise rõõmu. Leedulaste, lätlaste ja eestlaste ajalugu on läbi põimunud nagu Žemaitija vööde mustrid.

Nii ongi mul eriliselt hea meel olla Eesti presidendina riigivisiidil Leedus. Aga mitte niivõrd meie ühise mineviku, kuivõrd tuleviku pärast. Balti riikide füüsiline tagasipöördumine Euroopasse, kust meid oli viiekümneks aastaks välja rebitud, on kinnitus meie rahvaste usust, lootusest ja enesekindlusest. Euroopa Liit ja NATO ei tulnud iseenesest Leedusse, Lätisse ja Eestisse. Leedu, Läti ja Eesti läksid Euroopa Liitu ja NATOsse. See oli meie poliitiline ja julgeolekuline valik, meie usk euroopalikesse väärtustesse.

Homme külastame koos president Grybauskaitéga Vilniuse ühte eriilmelisemat linnaosa, Užupise Vabariiki, mis on sündinud vabakonna algatusest. Avame seal tahvli Užupise põhiseaduse eestikeelse tekstiga, mille paragrahv 32 kõlab nii: «Inimene vastutab oma vabaduse eest.»

Eesti ja Leedu on võtnud selle vastutuse olla vabad inimeste ja riikidena.

Me oleme head eurooplased. Leedu ja Eesti on seda kinnitanud nii viimase majandus- ja rahanduskriisi ajal vastutustundlikke otsuseid tehes kui ka mõistes oma liitlaskohust NATO operatsioonil Afganistanis.

Mu daamid ja härrad,

Leedu asub kuu aja pärast Euroopa Liidu eesistuja kohale. Teie järgmise poole aasta prioriteedid on olulised kogu Euroopale. Eesti lubab olla siin Leedu kindlaks liitlaseks ja toetajaks.

Kuidas edeneb Euroopa Liidu majandus ja finantssektori stabiilsus, energiajulgeolek, idapartnerlus, välispiiride kindlustamine, Läänemere strateegia, küberjulgeolek – see kõik sõltub koostööst nii Euroopa Liidus üldiselt kui ka Balti-Põhjala piirkonnas.

Kui me teeme koostööd, siis me ei muutu Euroopa ääremaaks. Sestap tuleb meil ühendada Balti riigid ja Põhjala üheks edukaks, konkurentsivõimeliseks, innovaatiliseks piirkonnaks. Selliseks piirkonnaks, mis ei sõltu vaid ühest energiatarnijast ja mis on energeetiliselt iseseisev; piirkonnaks, mis on liidetud ülejäänud Euroopaga kaasaegsete maantee-, raudtee- ja lennuühenduste kaudu; piirkonnaks, mille julgeolek on tagatud nii meie enda panuse kui ka liitlaste abil.

Selleks kõigeks vajame nüüd samasugust otsekindlust, tulevikupilku ja ühtsust, mida ilmutasid veebruaris 1918 Leedu Nõukogu ning Eesti Päästekomitee, kes kirjutasid Vilniuses ja Tallinnas alla iseseisvusmanifestidele, kuulutades välja Leedu ja Eesti riigid. Me vajame tänagi julgust ja oskust olla vabad. Ma ei kahtle, et meil mõlemal on nii seda tarvilikku julgust kui ka oskust.

Nüüd on mul au öelda toostiks:

Elagu Leedu riik! Elagu Leedu inimesed! Elagu Eesti ja Leedu koostöö Balti-Põhjala piirkonna ja kogu Euroopa hüvanguks!»

Visiidi järgmised päevad

Homme esineb president Ilves kõnega Leedu parlamendi täiskogu ees, kohtub peaminister Algirdas Butkevićiusega, avab koos Leedu riigipea Dalia Grybauskaitéga Eesti-Leedu äriseminari ning kaks presidenti külastavad vabakonna algatusel sündinud Vilniuse omanäolist linnaosa Užupise Vabariik. Kolmapäeval sõidab Eesti riigipea Klaipedasse, kus tutvub BLRT Grupi laevaehitus- ja laevaremonditehasega.

Evelin Ilves külastab Vilniuse lastehaigla onko-hematoloogia osakonda, ökoloogiliste toodete valmistajat BIOK Laboratorija ja Palanga Rehabilitatsioonikeskust.

President Ilvest riigivisiidil saatvasse ametlikku delegatsiooni kuuluvad ka Eesti Panga president Ardo Hansson, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kaitseminister Urmas Reinsalu, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, professor Birute Klaas-Lang ja professor Rein Raud, kaubandus-tööstuskoja president Toomas Luman.

President Ilvest saadab 37-liikmeline esinduslik äridelegatsioon. Leedu on juba kaua aega olnud Eesti otseinvesteeringute olulisemate sihtriikide eesotsas, tugevalt on kasvanud ka Leedu otseinvesteeringud.