/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2013/05/28/1787708t1h281d.jpg)
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei sai endale juurde neljanda töötajana meedianõuniku.
Võrdõigusvolinik sai meedianõuniku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänasest alustas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei meedianõunikuna tööd Nele Meikar, kes varem vahendas infot kultuuriministeeriumi pressiesindajana.
Voliniku meedianõuniku kohale kandideeris kokku 22 inimest, neist mehi oli 6 ja naisi 16. Voliniku sõnul oli tugevate kandidaatide seas nii naisi kui ka mehi.
«Selleks, et tagada kõigi kandidaatide võimalikult objektiivne ja eelarvamuste vaba hindamine valiku tegemisel, olid dokumendivoorus CV-de isikuandmed kinni kaetud (seega ei olnud teada kandidaadi nimi, sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, laste arv jms) ning paremusjärjestuse aluseks oli kandidaadi haridus ja senised töökogemused,» vahendas Meikar Postimehele.
Küsimusele, milline on Meikari hinnangul võrdõigusvoliniku kuvand praegu ühiskonnas, vastas Meikar, et lähiaastatel on voliniku tegevust tublisti tutvustatud ning üha rohkem inimesi teab, milliste probleemidega voliniku poole abi saamiseks pöörduda. «Endiselt on aga tööandjaid ning töötajaid, kes ei tea, millised on nende seadusjärgsed õigused ja kohustused. Samuti on laiema avalikkuse ees vaja jätkuvalt tutvustada nii sugude võrdsuse kui ka diskrimineerimise keelu põhimõtteid. Arusaamine, et võrdõiguslikkuse valdkond on ühiskonna jaoks oluline, hakkab meedia kaudu üha enam avalikku teadvusse jõudma ning see on väga positiivne areng,» sõnas Meikar.
Tema sõnul ongi voliniku kantselei järgmise kahe-kolme aasta tegevuste eesmärk on tõsta tööandjate ning õigusprofessionaalide teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse seadusest. Selleks korraldatakse koolitusi ja antakse välja infomaterjale. Samuti kavatsetakse töötajatele anda välja infomaterjalid, mis aitavad toime tulla diskrimineerimise negatiivsete tagajärgedega (halvad suhted töökeskkonnas, stress, õigusvaidlused jms). Eraldi materjalid tehakse ka mõnedele väiksematele elanikkonnagruppidele, näiteks eakad naised ja mehed; puuetega naised ja mehed, vene keelt kõnelevad naised ja mehed jne.
«Plaanis on tellida laiapõhjaline uuring, et kaardistada soolist ja vähemusgruppidele osaks saavat ebavõrdsust Eesti ühiskonnas,» lisas Meikar.
Lisaks on praegu võrdõigusvoliniku kantseleis palgal volinik Mari-Liis Sepper, voliniku nõunik Hille Naaber ja soolise võrdõiguslikkuse spetsialist Liivi Pehk.