Kohus otsustab Ringmaa võimaliku vabastamise juunis

Märt Ringmaa kohtupingis. Foto: Toomas Huik

Lasnamäele lõhkekehi pannud pommimehe Märt Ringmaa võimaliku vabastamise otsuse teeb kohus 3. juunil. Prokurör tema ennetähtaegset vabastamist ei poolda.

Prokuratuur ei toeta Märt Ringmaa vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna Märt Ringmaa poolt ärakantud karistus ei ole õiguskorra kaitsmise huvide seisukohalt piisav ning samuti tuleb tema puhul uute vägivaldsete kuritegude toimepanemise riski hinnata väga kõrgeks, teatas Harju Maakohtu pressinõunik Kristina Ots Postimehele.

Nimelt on Märt Ringmaa süüdi mõistetud kahes lõhkeseadeldise plahvatuse katses, kusjuures ühel juhul oli lõhkeseadeldis paigaldatud koolimaja vahetusse lähedusse ning teisel juhul kolmekorruselise korterelamu trepikotta. Viimase lõhkeseadeldise plahvatus oleks ekspertide hinnangul põhjustanud korterelamu varingu terve trepikoja ulatuses.

Seega pani Märt Ringmaa toime kuriteo, mille tagajärjena võinuks hukkuda suvaline arv Märt Ringmaale täiesti tundmatuid inimese, sh lapsi ja vanureid. Soovile kedagi kindlasti tappa viitab asjaolu, et lõhkeseadeldis pidi plahvatama öösel, kui inimesed oma kodudes magasid ning selle pidi liikumisanduri abil käivitama esimene trepikotta astunud inimene.

Prokuratuuri hinnangul on paljude juhuslike inimeste tapmine, ka siis kui see jääb katse staadiumisse, sedavõrd raske kuritegu, mille eest seitse ja pool aastat vangistust ei ole kindlasti piisav õiguskorra taastamiseks.

Toimepandud kuritegude iseloom annab määravat teavet ka eripreventiivsete riskide hindamiseks, mida karistusseadustiku kohaselt tuleb ennetähtaegse vabastamise otsustamisel samuti arvestada. Märt Ringmaa valmistatud lõhkeseadeldised ei olnud suunatud ühegi konkreetse isiku vastu, kelle suhtes la tundnuks vihavaenu või kelle ründamiseks olnuks tal muu arusaadav põhjendus.

Ta pani need kuriteod toime ilma mingi selge motiivita, nende kuritegude endi pärast. Järelikult on Märt Ringmaa täiesti empaatiavõimetu inimene, kes ei pea inimelu mitte millekski, leiab prokuratuur.

Prokuratuuril pole mingit põhjust arvata, et Märt Ringmaa oleks vanglas isiksusena kuidagi arenenud ja seetõttu hindab uute vägivaldsete kuritegude toimepanemise võimalust tema puhul väga kõrgeks. Seejuures nähtub ka Tallinna Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest, et Märt Ringmaad on riskihindamisel hinnatud kõrgohtlikuks. Märt Ringmaa puhul ei saa riski vähenemise asjaoluna arvestada ka tema kõrget vanust, kuna Märt Ringmaa oli kõrges eas ka siis, kui ta rasked kuriteod toime pani.

Kohus teeb Ringmaa ennetähtaegse vabastamise asjus otsuse 3. juunil, kinnitas Ots.

Kronoloogia:

Kohus mõistis 2009. aasta 23. märtsil Märt Ringmaa süüdi lõhkeseadeldise ebaseaduslikus käitlemises, mõrvakatses ja kelmuses ning karistas teda 15-aastase vangistusega.

Ringmaa mõisteti süüdi 11. aprillil 2001 Tallinnas Punane 15 klaastaarakioski juurde lõhkeseadeldise paigaldamises ja 19. novembril 2003 Pae 23 esimese korruse trepikotta lõhkeseadeldise toimetamises. Kummalgi juhul pomm ei plahvatanud.

Samuti mõisteti mees süüdi ebaõigete andmete esitamises Tallinna pensioniametile. Ringmaa esitas pensioniametile valeandmeid sisaldava tööraamatu, mille alusel maksti talle 2001. aasta maist kuni 2005. aasta novembrini alusetult vanaduspensioni kokku 20 255 krooni.

Muudes punktides mõisteti Ringmaa õigeks. Süüdistuse kohaselt korraldas Ringmaa aastatel 1998–2005 11 plahvatust, milles hukkus seitse ja sai vigastada kuus inimest, varalist kahju tekitati plahvatustega üle seitsme miljoni krooni.

Ringmaa on enda seotust plahvatustega kategooriliselt eitanud.

Ringmaa kaitsja taotles riigikohtult Ringmaa õigeksmõistmist kahe lõhkemata jäänud pommi süüdistuses ning talle pensioni väljapetmise eest leebema karistuse määramist.

2010. aasta veebruaris ei võtnud riigikohus 72-aastase Ringmaa süüasjas esitatud kassatsioonkaebust arutusele, mistõttu jõustus tema süüdimõistmine ning talle määratud 15-aastane vanglakaristus.