/nginx/o/2013/03/14/1637038t1hfabc.jpg)
7000 euro eraldamine siseministeeriumilt selleks, et veenduda Kuressaare kui tõmbekeskuse rollis, on tekitanud suurt poleemikat ja mõistmatust, sest Saaremaal ongi vaid üks ministeeriumi kriteeriumidele vastav asula.
Riigikogulased: 7000 eurot ilmselget tõestavaks uuringuks on raiskamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kerge muigega võiks öelda, et ikka on tore, kui pealinnast 7000 eurot igasse maakonda saadetakse, kuid selle otstarbekuses julgen ma siiralt kahelda,» ütles Saarte Häälele riigikogu sotsiaaldemokraadist liige Kajar Lember, kommenteerides raha eraldamist Saaremaa omavalitsuste liidule (SOL-ile), et liit selgitaks välja Saare maakonna tõmbekeskuse.
Ise Laimjala vallast pärit Lember on veendunud, et maakonna tõmbekeskus ongi Kuressaare. «Selle oleks võinud tark minister ka pisut lihtsamalt teada saada,» nentis Lember ja lisas, et selle raha eest oleks võinud ehk hoopis asja sisulist poolt uurida.
Saare maavanem Kaido Kaasik juba varem parteikaaslasest regionaalministrile Siim-Valmar Kiislerile saatnud kirja, kus märgib, et Saaremaal on vaid üks tõmbekeskus.
«Regionaalministrit tuleb visaduse eest muidugi tunnustada, kuid kahjuks püüab ta taas tagumiku kaudu hambaid ravida, ja selle ravimeetodiga pole veel keegi tulemuseni jõudnud,» tõdes Lember.
Kajar Lember lisas haldusreformi kohta, et tegelikult on kogu see IRL-i plaanitav reform üks suur raiskamine, sest Reformierakond ei lase ealeski sellist asja läbi.
Lembriga samal arvamusel on Kalle Laanet, kelle sõnul on uuringu tulemus ju teada. «See küll lisaraha või lisauuringuid ei vaja,» on Laanet kindel, lisades, et iga rahaeraldus peaks olema sihipärane ja tulemuse tooma. Praegusel juhul uuring seda tuua ei saa.
Reformierakondlane ja koalitsiooni kuuluv Urve Tiidus on vähe teisel arvamusel. «Raha eraldamise otsuse otstarbekust saab hinnata siis, kui siseministeerium on oma tõmbekeskuste uuringu valmis saanud,» ütles Tiidus, viidates, et kõikjal Eestis polevat nii üheselt mõistetavaid ja kindlalt määratletavaid tõmbekeskusi.
«Valdadest linnas tööl käivate inimeste arv, mitmed avalikud teenused, mille kasutajad elavad üle maakonna. Rääkimata kaubandusest,» loetles Tiidus. Ta lisas, et ajalooliselt on Orissaare kindlasti kunagi tõmbekeskus olnud, kuid praegu ta seda enam ei ole.
Ministeerium: soovituslikud juhised
Siseministeeriumi pressiesindaja Kadri Talvistu märkis Saarte Hääle küsimuse peale, milleks uurida juba niigi ilmselget asja, et tegelikult asjad nii ilmselged ikka pole. Nüüd selgub, et tõmbekeskuste määramiseks antud juhised olevat hoopiski soovituslikud.
«Lihtne oleks lüüa ministeeriumis arvud Exceli tabelisse ja selle pealt öelda, mis on tõmbekeskus ja mis mitte,» ütles Talvistu, lisades, et tegelik elu on märksa keerulisem. «Meie huvi on eelkõige see, et nende tõmbekeskuste määramisel arvestataks võimalikult palju kohalike olude ja eripäradega.»
Talvistu sõnul on ministri saadetud juhised soovituslikud. Seega kui maakonnas on mõni selline keskus, mis küll ei vasta kriteeriumitele 100 protsenti, kuid ikkagi tõmbab, siis võib ka selle koos põhjendustega nimekirja panna. Kokkuvõttes olevat ikkagi tähtis kriteeriumite kogum.
«Seega nii üheselt lihtne ja selge ja arutamist mittevajav see teema ei ole. Jah, Kuressaare on kindlasti Saaremaa tõmbekeskus, aga see, kas maakonnas peaks olema peale selle veel mõni, on kohapealsete otsustajate otsustada,» lausus Talvistu.