/nginx/o/2013/04/26/1715872t1h6a54.jpg)
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa kinnitusel on valideerimine ühissõidukis sõitjatele harjumuspärane tegevus.
Taavi Aas: valideerimine on sõitjatele harjumuspärane tegevus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Isegi üle 65-aastastest sõitjatest, kellel ei ole seadusega valideerimise kohustust, on vabatahtlikult ühiskaardi kasutusele võtnud 29 802 inimest, kes sooritasid märtsikuu jooksul 705 851 valideerimist,» teatas Aas linnapressiteenistuse vahendusel.
31. märtsi seisuga on kasutusel 260 866 ühiskaarti, millega tehti märtsikuu jooksul 8 161 671 valideerimist. «Ka uue piletisüsteemi enda ülalpidamine võrreldes id-pileti ja paberpileti süsteemidega on linnale läinud umbes poole võrra odavamaks. Kui vana süsteemi kulu oli 2011 aastal 1,33 miljonit eurot, siis uue piletisüsteemi kulu 2013 aastal on 0,77 miljonit eurot. Loobumine ühtsest e-pileti süsteemist ei ole finantsmajanduslikult mõistlik. Kuna Tallinna e-pileti süsteem on ühtne Harjumaaga, siis sel juhul tuleks see süsteem ka Harjumaalt maha võtta, mis tähendab, et ka Harjumaa on sunnitud loobuma uuest piletisüsteemist,» selgitas Aas.
«Juhul kui ühistranspordi kasutajad ei oleks kohustatud sõiduõiguse saamiseks ühiskaarti valideerima (registreerima), puuduks omavalitsusel võimalus konkreetsemalt hinnata inimeste vajadusi ning nende andmete puudumisel ei saaks kavandada ühistranspordikasutajale vastuvõetavamat liinivõrku ja sõiduplaane,» lisas ta.
Abilinnapea sõnul on teiste linnade, näiteks Helsingi, Stockholmi, Riia, Vilniuse, Londoni ja Peterburi kogemused näidanud, et andmete kogumine ühistranspordi planeerimiseks ja korraldamiseks vaatluste, loenduste ja küsitluste teel on aeganõudev ja ressursimahukas.
«Seepärast on enamus Euroopa linnu võtnud kasutusele elektroonilise piletisüsteemi, mis lisaks sõiduõiguse tuvastamisele või pileti müügile võimaldab automaatselt ühistranspordi korraldamiseks vajalikku infot koguda, mis on ühiskonnale kokkuvõtlikult säästlikum,» rääkis Aas.
«Lisaks eelnevale võimaldab valideerimine tekitada ka ühiskondlikku kontrolli ühistransporti sisenejate üle ja igal sisenejal on võimalus oma sõidu valideerimisega saada koheselt infot sõiduõiguse kohta, välistades hilisemad ebameeldivad vahejuhtumid kontrolöridega. Seega täidab ühiskaardi valideerimine üheaegselt mitut eesmärki. Oleme tänulikud kõigile, kes ühissõidukisse sisenemisel oma ühiskaardi valideerivad,» sõnas abilinnapea.